Peaagu kaks kuud!

Varsti saab mul siin kaks kuud täis. Tunne on küll nagu oleks palju vähem. Elu läheb edasi täiel kiirusel kuigi olen sattunud igavesse rutiini. Hommikul kell sitse kooli, igapäev samad tunnid. Kell kaks koju. Kodus arvutisse ja võrkiike magama, söön ja olen jälle arvutis. Pühapäevad mööduvad endiselt Juchitanis. Ma just taipasin, et äkki keegi ei oska seda hääldada, sest seda ei hääldata nii nagu kirjas, seda häldatakse Hutšitan? ma päris kindel ei ole kuidas kirjutada.

20.09 skaype'sin ma üle mega pika aja oma perega. Kui ma ütlen mega pika siis nii see ka on, sest enne seda me skaipy'sime 10 august, Laura sünnipäeval. Endal oli kohe uhke tunne, et ükski pisar enam silmanurka ei tulnud. Natuke kurb ikka olin, sest mu pisike Laura väga ei tahtnud rääkida ja häbenes. Kõne lõpuks sain talt ikkagi ühe virtuaalse musi.

22.09-26.09 Käisin koolis, kool nagu kool ikka siin. 

Emme, see lõik on sulle! Neljapäeval käisin Salina Cruzis viisa asju ajamas jälle. Päris kätte ma seda endiselt ei saanud. Pidin andma sõrmejäljed ja paar allkirja. Varsti pean jälle minema ja siis peaksin vist maksma ja viisa lõpuks kätte saama. Ära muretse ma ei ole ainus kellel ikka veel ei ole seda, Kaisal ka ei ole ja kõigil teistel ka ei ole. Peale sõrmejälgede andmist tundsime ennast Clemensiga, vahetusõpilane Austriast, nagu kriminalid, sest see sinine tint ei tahtnud ka meie sõrmedelt maha tulla nagu Kaisalgi.  Ja viisa raha on mul ilusti kõrvale pandud, ära selle pärast ka muretse.

Neljapäeva õhtul oli klassiõde mulle kirjutanud, et peab minema kaheksaks kooli. Kas mina nägin seda? Muidugi ei näinud, sest mul siin kombeks minna umbes üheksa aeg magama koolipäevadel ja siis mind enam facebookis kätte ei saa, aga ta oli kirjutanud mulle peale üheksat. Läksin siis reedel hommikul kooli, kaks klassiõde olid koolis juba, kõik tundus tavaline ja kui kell helises, mõtlesin mina ikka veel, et miks kedagi teist ei tule. Sain siis poole päeva päeval teada, et pidi minema kella kaheksaks. 

27.09 Hommikul küsis õde, et kas ma tahaksin minna Matias Romerosse, olin sellega nõus, sest ma ei ole saanud seal veel niisama ringi käia, kuigi käin seal iga pühapäev. Sellepeale vastas õde mulle, et ta käib pesus ära ja siis lähme. Enne pessu minemist ta helistas isale ja küsis midagi raha kohta. Sellest hääletoonist mis sealt järgmisena tuli sain ma aru, et Matiasesse minek jääb ära. 

 Päeval millalgi skayp'sin õega, et pisikest preili Ei Taha naha. Algus läks paremini kui eelmine kord ehk tips tegi kohe nägusid mulle ja oli väga rõõmus. Lõpp seekord enam nii rõõmus ei olnud, ehk virtuaal musi ma ei saanudki, sest tips solvus mu peale, et ma ära lähen. 

Õhtul käisime õega vaatamas jalkat Lagunases, mängisid Cruz Azul Lagunas ja keegi, Minu esimene mäng siin, kus mängis mu oma kodu meeskond ja Azules võitsid!!! Olin nii uhke oma linna üle. see mäng mida ma käisin vaatamas kohapeal, oli noorte mäng, pakuksin, et U-20. Õhtul oli Mexicos (Mexico City) ka mäng Cruz Azul Lagunas vs Leon kuid seekord meie põhitiim, ka see mäng lõppes Azulese võiduga. Azules on meie jalka meeskondade hüüdnimi, sest azul tähendab sinist ja nende riided on sinised. 

28.09 Nagu tavaliselt käisime Juchitanis, jälle kinos. Ma isegi ei tea mis selle filmi nimi oli. Aga see rääkis sellest kuidas üks mees tahtis teha filmi 80 päevaga ümber maailma. Te oleksite pidanud mu nägu nägema kui filmi alguses räägiti inglise keeles. Peale seda käisime söömas ja läksime Matiasesse.

29.09 Käisin koolis. Meil on igapäev seitse tundi, toimus seitsmest tunnist kolm. Kooli pidi minema kaheksaks. Läksin siis kaheksaks kooli, tuli välja, et ka teist õpetajat ei ole. Siis toimus kaks tundi - füüsika ja matemaatika. Ma olin enda üle nii uhke, et ma ei teinud matemaatikas kellegi pealt maha ja tegin kõik ise ära. Teised tegid minu pealt maha. Siis pidi meil olema kaks tundi sama õpetajaga aga seda õpetajat ka ei olnud ja meil oli üks vaba tund jälle, ning viimane tund toimus varem.

Peale kooli läksime tsirkusesse klassikaaslastega. See kord oli tsirkus palju lahedam, võibolla sellepärast, et nägin algusest peale. Käisin seal Conchise, Perla ja oma õega. Kohapeal oli meiega ka Perla poiss. Me istusime esimeses reas. Nad tegid seal enda trikke ja esimese vaatuse lõpus kutsus kloun kõigepealt Perla poisi Ronaldo endaga kaasa, sinna keskele, kus nad esinevad. Siis tuli tagasi rahva sekka ja muidugi valis mind. Ma alguses ei tahtnud minna, ütlesin, et ma ei saa hispaania keelest aru aga pidin ikka minema. Pidin seal keskel tantsima koos klouniga ja siis sõitsime nähtamatu mootorattaga. Mul oli mega piinlik seal olla.

30.09 Käisime emaga Matiases, ema käis arsti juures. Mina tahtsin raha välja võtta aga ei saanud sest, panga automaadi klaviatuur ei toiminud. Käisime juba teist korda selle arsti juures ja muidugi läheb alati teema minule kui saadakse teada, et ma vahetusõpilane. See arst teab isegi kus on Eesti, vähemalt on kuulnud sellest. Ta teab Teelet, kes oli vist eelmine aasta vahetusõpilane Mehhikos, kui ma ei eksi.

01.10 Hommikul kooli jälle. Peale kooli vanavanemate juurde sööma. Peale söömist läksime staadionile, et rääkida jalka treeneriga. Ma hakkan nüüd siis nimelt jalka trennis käima, kolm korda nädalas. Saime räägitud, vaatsin ka tüdrukute võistlusi ja see on lihtsalt jube kui halvasti nad mängisid. Tüdrukute jalka ei ole ikka sama mis poiste. Homme on mul esimene trenn ka, loodan lihtsalt, et ära ei sure.

Sain ka teada, et mu perel veel üks maja siin läheduses ja neil on mega suur rancho, kus kasvavad erinevad puuviljad.

Järgmises postituses räägin kuidas ma siinse elu ja oluga olen ära harjunud. See tuleb siis kui mul saab kaks kuud täis, mis juhtub juba nädala lõpus.

Mul on väga kahju kirjavigade pärast aga keel hakkab vaikselt ära ununema, sest inglise keel mul hetkel põhiline suhtlusvahend.

Seniks aga teile päikest sinna külma Eestisse.