Teisipäev, 18. november 2014

Pikk nädalavahetus. Ja HIDALGO!!!!

Ma ei mäleta enam mis päevaga ma pooleli jäin. Aga ega nädal midagi erilist ise eiolnud. Nimelt oli meil koolist pikk nädalavahetus ehk neljapäevast esmaspäevani. Kolmapäeval käisin koolis, toimus ainult üks tund ja ülejäänud päeva passisin niisama koolis, sest väravast ei lasta ennem välja kui tunnid läbi on ehk kell kaks või siis ainult loaga.

Neljapäeval kooli ei olnud nagu juba mainisin ka. Midagi erilist ma ka sellelpäeval ei teinud, istusin päev läbi kodus lihtsalt.

Reedel ka ei olnud kooli. Käisin Raamatukogus, leppisime Perlaga kokku, et kell kümme oleme seal. Kumbki ennem pool ühtteist ei jõudnud. Täiesti tavaline aeg. Perla laenas mu arvutit, et kodutööd teha ning mina vaatasin koos Rolaga filmi, ta arvutist. Hiljem aitasin Rola klassivendadel inglise keelt teha. Veetsime terve päeva raamatukogus, mingi 6 tundi. Lõpuks tuli see kaua oodatud õhtu kätte, ehk läksime Hidalgosse. Clemens tuli ka meiega kaasa.

HIDALGO. Läksime sinna reede õhtul ja tagasi jõudsime esmaspäeva vara hommikul. Linnast kui nii ei oska midagi erilist rääkida. Täpselt nagu Lagunas aga palju suurem. Kui minu linnas on pood nimega Centro Comercial, kool nimega CECA(Seka) ja tsememendi tehas, siis seal olid need kõik kaks korda suuremad. Peale tehase, mis oli sama suur ma arvan. Kliima oli ka erinev natuke. Seal on ööd palju külmemad kui minu linnas. Sõit sinna kestis 15 tundi. Ma ei saanud jälle magada bussis. Tõusin koguaeg üles.

Jõudsime sinna laupäeva hommikul umbes kella üheksa aeg. Sõime ja läksime mu onu juurde. Käisime pesus, vahetasime riided, tegime soengud ja oligi aeg minna. Kõigepealt läksime jälle sööma ja siis käisime mööda linna ringi, ma ei oska seda väga seletada. Pidime hoidma mingeid linte, mingil lipul. Käisime kirikus. Ning käisime uuesti mööda linna ringi. Läksime „koju“, ehk onu juurde. Meil oli umbes kaks tundi aega. Üritasime magada Clemensiga tund aega aga minul see välja ei tulnud. Siis oli aeg jälle peoriided selga panna ja peole minna. Pidu oli väga äge, sai palju tantsitud, nii traditsioonilisi tantse kui ka tänapäevaseid. Sain ühe uue tutvuse ka juurde. Läksime onu juurde umbes pool kolm öösel.

Pühapäeval oli jälle varajane äratus. Käisime pesus, sõime. Ning siis oli meil natuke vaba aega. Läksime ema, õe, Clemensi ja ühe sugulasega külla/linna nimega Tula. Seal on arheoloogilised ehitised. Väga äge oli. Ostsime ka kohalike asju seal. Läksime umbes kaheaeg tagasi. Vahetasime jälle riided, ning läksime jälle peole. Noored olid kõik mega väsinud ja istusid enamasti seekord. Käisime sealset Centro Comercial’i avastamas, ehk ostsime mega palju kommi kokku. Hakkasime umbes kaheksa aeg bussiga sõitma jälle. Seekord läks sõit palju kiiremini, umbes kümme tundi. Ning Lagunases olime tagasi esmaspäeva hommikul kell kuus umebs.

Esmaspäev. Mõtlesin, et saan magada terve päeva, aga ei kus sa sellega. Muidugi oli vaja ju kaotatud perepäev järgi teha. Ehk läksime Juchitani ja peale seda Matiasesse.

Hetkel istun jälle inglise keele tunnis. See on vist kõige parem koht blogi kirjutamiseks, sest ma nagunii ei tee midagi muud. 

Musid-kallid

Karmel

Teisipäev, 11. november 2014

Mu väga (mitte)huvitav (kooli)elu

Hei, mõtlesin, et jagan kõigiga oma mega (mitte)lahedat koolielu. Ja noh muud elu ka siis juba, niipalju kui mul seda siin on. Eelmine nädal oli mul vist mu elu kõige raskem nädal koolis, päris ausalt kohe. Viie päeva jooksul toimus lausa pooleteist päeva jagu tunde.

 Esmaspäeval meil tunde ei olnud, sest eelmine reede oli haolloween. Koolis käisin sellegipoolest, sest sain klassikaaslastega kokku, et füüsikat teha.
Teisipäeval oli täitsa tavaline koolipäev, kõik tunnid toimusid. Õhtul käisin oma kooli mängu vaatamas jälle.

Kolmapäeval jälle tunde ei olnud, saime sellest teada teisipäeval. Kirjutasin siis kolmapäeval oma kolme kuu blogipostistust pool päeva ja ülejäänud poolpäeva olin ma trennis. Kas elu saab veel raskemaks minna?

Neljapäeval oli kooli aga samas kooli ei olnud. See tähendab seda, et pidime tulema teiseks tunniks, mida ma ei teadnus, sest ma ei kuulanud õpetajat. Toimus teine tund, milleks oli matemaatika aga me ei teinud reaalselt mitte midagi seal. Rohkem sellelpäeval tunde ei toimunud aga koju ei saanud ka minna, sest esialgselt pidi viimane tund ka toimuma, mida siiski ei toimunud. Tegin paraleelikale telefonivabapäeva, sest ta lubas teisipäeval, et annab terveks päevaks oma telefoni minu kätte. Rohkem ei teinud midagi sel päeval. 

Reedel me teatsime, et teist tundi ei toimu ja otsustasime minna kolmandaks tunniks kooli. Esimene tund oli matemaatika ja see õpetaja ei tule kunagi esimeseks tunniks kooli. Toimus jälle paar tundi ja siis vahepeal ei olnud jälle tunde, sest osadel oli eksam ja siis viimased tunnid. Peale kooli olid mul võistlused. Mängisin oma kooli vastu. Väga nõme oli mängida, sest tahaks ju nagu, et oma meeskond võidaks aga samas tahaks ka, et oma kool võidaks, nii ma siis olin iga löödud värava üle õnnelik.  Õhtul läksin koos Conchise, Perla ja Marianaga(Perla õde, mängib minu jalka tiimis). Väga kaua ei olnud seal. Peol konkreetselt olime mingi kaks tundi, sest esimene tund läks sellele, et süüa mu lemmikut, ehk tlayuda’. Peale seda läksime tagasi peole, olime nagu VIP’id seal, ei pidanud piletit ostma. Peole jõudes hüüdis Conchise õde mikrisse kohe, et oooh mu lemmik eestlane tuli. Näitasin seal kuidas eestlased tantsivad. Mind saadeti vahepeal üles lavapeale ka tantsima, kus oli mul mega imelik olla, sest üks tüdruk, kes oli narko laksu all, tantsis nii, et kõik kohad paistsid, ma ei hakka täpsemalt kirjeldama. Üks DJ, kes komenteeris terve see aeg kui tantsiti, pani käe näo ette, et seda tüdrukut varjata. Ja komenteeris mind ka kui ma lava ees tantsisin. Mida ta rääkis ma aru ei saanud, aga ma sain aru, et see käis minu kohta, sest ta ütles estonia mitu korda.  Muidugi olid pilgud kõik minul ja ma kardsin vahepeal, et mõni tüdruk tuleb mulle kallale ka veel, sest reaalselt kõik poisid vaatasid. Üks tüdruk ütles mulle, et ta poiss tahaks mind endale. Ei osanud kuidagi reageerida sellele. Koju läksin kella üheks, sest Perla pidi ka siis minema.

Laupäeval Isa küsis, et mis kell ma siis koju jõudsin, sest ma magasin terve päeva, aga ma olin ikka tubli laps ja olin kodus siis kui pidi. Isa küsis seda ka, et kas ma jõin õlut aga ma olin jälle tubli tüdruk ja ei joonud, sest mul ei ole alkoholi vaja selleks, et lõbus oleks.

Pühapäev oli ikka tavaline perepäev.

Esmaspäeval käisin koolis. Teise tunni ajal oli mingi aktus või asi, ma ei ole ikka veel aru sanud mis asi see on. Seekord viisid seda läbi grup 502 inimesed, mu kõrval klassist. Sellelõpus ütles direktor, et vahetusõpilased vahetavad täna klasse, et kõik ikka teaksid. Okei, ma tedsin, et ma pean klassi vahetama aga kui ma olin ennem 501 siis nüüd ma olen 305, mis nooremad. Lisaks on mu klass mega eraldatud, siin ei ole koolikella, siin on võimatu uusi sõpru saada, sest mu klassis on lausa 16 õpilast kui enne oli 28. Enne sain ikka vahetunniajal minna teistega ka suhelda aga nüüd enam ei saa. Lisaks ei saa mitte keegi aru miks nad panid teise klassi, sest ma olen 18 ja siin on kõik mega noored. Ennem olid kõik juba nooremad kui mina, ainult kaks õpilast olid vanemad. Milena oli ka ennem viiesajas ja nüüd on kolmesajas. Clemens oli ennem kolmesajas ja on nüüd sajas, mis on esimene klass, kõige nooremad. Peame uutes klassides käima kolm kuud, siis vahetame jälle klasse, ja kui nad kavatsevad mind panna siis esimesse klassi, siis ma tulen ausõna eestisse tagasi. Sest nad ei lase omalvalikul vahetada. Kuna ma ei saa enam oma klassi tagasi, siis ma tahaks minna 502, sest see on mu klassikõrval ja ma suhtlen sealt inimestega. Mu esimene klass jääbki minu klassiks. Peale kooli pidid olema mul võistlused jälle, aga ma otsustasin, et ei mängi seekord sest mu kõht valutas. Lõpuks meil ikkagi ei olnud mängu, sest trenni ei olnud ja ma vaatasin oma kooli mängu. Pärast läksime Perla, Rola, Mariana, Carlose ja Kike’ga pizzat sööma. Me sõime reaalselt mingi kaks tundi. Alguses telliti Pizza grande ehk, suur pizza, pärast telliti veel Pizza familia, ehk pere pizza, mis on veel suurem kui suur pizza. Koju jõudsin kell üheksa. Läksin arvutisse korraks. Kui ma arvutijuhtme seinast välja tõmbasin, et oma tuppa minna, siis mis ma avastasin, See metall osa mis käib seina sisse, üks see mõtles, et ta lihtsalt sulab ära, ehk kasutan nüüd jälle õe juhet.

Muidu ma istun praegu inglise keele klassis, mul on sama õpetaja, kes ennem, ja ma kirjutan seda postitust. Mu inglise keel on nüüd veel kergem kui ennem. Midin just küsima Have you ever eat.... see oli ka kõik mis ma tegin. Õpetaja ei käsi mul arvutit ära panna, sest ta teab, et ma oskan, mul olid ennem eksamid ja kõik muud asjad inglise keeles maksimum punktide peale tehtud, ma ei tea mis siis nüüd saama hakkab.

Vahepeal oli meil vabatund, sest ühte õpetajat ei olnud ja mingi tund oli veel, ning nüüd on jälle inglise keel. Oma vaba tunni ajal ma rääkisin teisie inglise keele õpetajaga oma grupivahetusest ning ta ütles, et räägib direktori, ning kui läheb hästi siis ma saan peale jõule jälle uude gruppi, ning saan 502 minna. See teine inglise keele õpetaja mega äge, vahepeal kui mul vaba tund on ja tal on tund 502’ga siis ma käin taga juttu rääkimas ja raiskan teiste tunnia aega, aga sellest ei ole midagi hullu, sest õpetaja ise kutsub mind klassi sisse ja ma saan selle klassiga päris hästi läbi. Kui nad teada said, et ma klassi pean vahetama siis kutsusid kõik mind sinna klassi. Teised mind oma klassi ei kutsunud.
Homme pean tulema kella kaheksaks kooli, veab mul. Muidu tulen ikka ilusti kell pool seitse kooli, sest ema läheb tööle ja toob mind kooli, ning mul hakkavad tunnid kell seitse. 

Vahepeal tulin koju ära, sest viimase tunni õpetajat ei olnud. Avastasin ka, et mul on päris mitmel päeval nüüd tunnid kella kolmeni, mis on masendav. Peale tunde sain teada, et neljapäeval, reedel ja esmaspäeval ei ole jälle kooli, ma ei tea kas see on tõsi ka või ei. Aga ma ennast sellest kõigutada ei lase sest reedel lähen ma Hidalgosse, mis asub kaugemal kui Puebla. 

Musid- kallid

Karmel

Kolmapäev, 5. november 2014

Kaks ja pool nädalat või KOLM KUUD

MA VIHKAN OMA ARVUTIT!!! Ma alustan seda postitust juba kõigest kolmandat korda. Mitte et mul ei võta alla poole teksti kirjutamine aega üle poole tunni aga mu arvuti on lihtsalt nii tark, et ta ei taha vahepeal save'da mu postitust ja see on juba kaks korda ära kustunud. See ühe postituse kirjutamine on mega aega nõudev asi aja mul lihtsalt ei ole aega, kui aega on, siis ma tahan lihtsalt puhata. Kuna teil mulle mingeid küsimusi ei ole olnud vahepeal siis ma ei tea, millest kirjutada.

Vahepeal küsiti, et kas meil ka kella keeratakse. Jah keerati küll. Mu elu on ikka samasugune siin nagu kaks ja pool nädalat tagasi.

Ilm. Ilm oli vahepeal väga halb. Sadas nädalaega järjest, tuul oli mega kõva. Viimastel päevadel on ilm jälle täitsa


*********************************************************************************

MA OLEN ENDISELT ELUS!! See eelnev kõik on kirjutatud kahe ja poole nädala kohta. Ma ei kustutanud seda selleks ära, et te näeksite, et ma ei valetanud. See on isegi poole lausepeal jäänud pooleli sest MUL EI OLE AEGA. Täna lõpuks on, sest meil ei toimunud tunde jälle, esmaspäeval ka ei tomunud. Ma mõtlesin, et tegelikult mul ei ole midagi väga märkimis väärset juhtunud, et kirjutada nii nagu koguaeg olen kirjutanud. Mu nädala plaan on ikka endine:

Esmaspäev: Kool - kodu - trenn - kodu
Teisipäev: Kool - kodu - Matias - kodu
Kolmapäev: Kool - kodu - trenn - kodu
Neljapäev: Kool - kodu, tavaliselt magan siis
Reede: Kool - kodu - trenn - kodu
Laupäev: Kodu - kodu - kodu
Pühapäev: Juchitan - Matias - Kodu

Vahepeal on väikseid erandeid ka ikka olnud, millest räägin natuke täpsemalt. Vahepeal käisime Pueblas, sest mu õde võitis auto venna ülikoolis ja mu vend sai 20 000 peesot stippi. Veel käisime Chiapases, jalkat vaatamas. Kunagi ammu käisin ka jõe ääres.

El rio. Peaaegu kuuaega tagasi käisin ma koos oma mega ägetate sõpradega jõe ääres. Jõgi ise asub mägede vahel ja on vist kõige ilusam koht kus ma käinud olen. Käisin seal siis oma klassiõe Conchise ja ta õe Dulce, Clemensi (võp austriast), Cheche ja Christianiga. Läksime sinna mototaksiga. Tagasi tulime jala. Kõmpisime ilusti tund aega päikse käes ja muidugi ja sain ilusa põletuse jälle aga pruunimaks ma ikka ei saa. Peale jõe ääres käimist läksime Conchise, Dulce ja nende emaga pizzat sööma, ning peale seda koju. Päev ise oli mega tore, oleme juba mitu korda plaaninud uuesti minna aga siiani ei ole veel jõudnud.

Puebla. Oktoobri viimasel nädalal käisime perega Pueblas. Seekord läksime siis bussiga ja tulime ka bussiga. Mineku põhjuseks oli siis õe auto võitmine. Ja vend pigem võitis 20 000 peesot kui sai stippi. Käisime ka kinos, Cinemex'is mis on palju suurem kui see mis on Juchitanis, seal on Henry's cineema. Juchitanis on meil reaalselt kõik hetkel kinos olevad filmid nähtud peale "Dracula" ja "Annabelle", sest esimene on mõtetu ja teist me konkreetselt keeldume emaga vaatama minemast, sest see on mega õudne. Pueblas väga midagi ei teinud, käisime mingitel sugulastel külas, kellel sündis beebi ja muidugi oli ta mega armas. Käisime ka Liverpool'is jõulu asju ostmas jälle.

Chiapas. Selle nädalavahetuse veetsime Chiapases, Lagunasest 3,5 autosõidu tunni kaugusel. Sinna mineku põjhus oli jalgpalli mäng. Mängisid siis Cruz Azul Lagunas ja Chiapas Jaguars. Mäng lõppes 0:0 seisuga. Kõik oli mega supper, eriti tuju, mida ei suutnud isegi õe vingumine ja armukadetsus alla viia. Teisel päeval käisime Chiapase kesklinnas. See on lihtsalt mega ilus linn. Poleks osanud arvatagi, et nii ilus koht on peidus sellises suur linnas.

Jalgpall. Nagu te juba aru saite siis on mul kolmkorda nädalas trenn. Vahest saab sellest ka neli kui võistlused on mingil päeval kui trennipäev ei ole. Ma isegi ei tea enam millal jalgpalli ei olnud viimati, sest kui mul trenni või mängu ei ole, siis ma käin teiste mängu vaatamas. Eile käisin näiteks CECYTE vs CECA mängu vaatamas ehk minu kool versus kool kus mu õde töötab. Minu kool võitis mingi kuus null vist. Reedel on ka mule ndal jälle mäng. Cruz Azul vs CECYTE, ehk minu tiim vs mu kool. Saab põnev olema, sest tahaks ju ikka, et oma meeskond võidaks aga tahaks ka ju, et mu kool võidaks.

VIISA!!!! Käisime clemensiga juba kuuaega tagasi viimast korda Salina Cruzis viisa asjus. Ehk me oleme ametlikult Mehhiklased!!! Üks asi millest ma aru ei saa on see et kui ma küsisin eelmistelt "mehhiklastelt" palju nende viisad maksid siis nad ütlesid, et umbes 70-80 eurot. Aga minu viisa maksis ainult 26 eurot, mille ma maksin ka siis kui ma seda soomes tegin ja siin ei pidanud ma selle eest midagi maksma.

Kool. Nagu mõned teist teavad, siisi mul oli vahepeal koolis "probleeme" ehk mulle öeldi, et ma pean klassi vahetama. Eile oli emaga direksioon, kus öeldi, et jah ma pean seda tegema. Aga see ei ole sellepärast, et mu klass mull
e halb oleks, nagu mu grupijuht ütles. Ka Clemens ja Milena (Saksamaa) peavad klassi vahetama. See on selleks, et me saaksime proovida erinevaid ainaid ja kõik ainult heaga. Nimelt meie kool on selline ettevalmistav kool ülikooliks. See ei ole kutsekooli päris, sest meil ei ole praktilist osa. Aga meil on erinevad suunad. Mina käin hetkel administratsiooni suunas, mis on suht sarnane mu vana suunaga Eestis. Veel sain teada, et ma ei tohi juukseid värvida, sest see on mehhikos suht imelik aga kui mu ema seletas ära, et blond on mu loomulik värv ja ma tahan oma loomulikku värvi siis lubati edasi värvida. Sain ka paar kiidusõna. Meil oli vahepeal kooli mingi katusealune või peotelk püsti, meie klassi ees. Ma siis üksi lükkasin kõik vee maha sealt, samal ajal kui poisid vaatasid pealt.


Sain paar küsimust ka enne Ask'is. Esimene küsimus oli päevaküsimus, mis igapäev muutub aga see sobis mulle väga hästi.

Mis sind nutma ajab?
Kui keegi hakkab mulle mu eesti perest rääkima.

Miks see sind nutma ajab?
Vastus on väga lihtne. Ole ise 11 kuud eemal oma perest, kellega sa saad rääkida vaid arvuti teel. Muidu ma ei mõtle sellest, et ma igatsen neid ja akoduigatsust ei ole aga kui keegi küsib, kas ma igatsen neid siis üritan vägisi pisaraid tagasi hoida. Vahest juhtub seda ka siis kui on natuke raskem olla.

Millal sa Mehhikost tagasi jõuad?
Ma ei oska kahjuks täpset kuupäeva öelda aga umbes kaheksa kuu pärast, ehk juuni lõpus või juuli alguses.

Kui teil on veel küsimusi siis võite igalpool alati küsida. Üks hea uudis ka, mulle meeldib nüüd kaks uut toitu, üks on roheline salsa, punane ei meeldi. Ja teine on mais majoneesi, juustu ja chilliga. 

Ma ei tea kas ma olen siinse tähelepanuga juba ära harjunud või milles asi on aga ma nüüd üritan oma juukseid saada loomuliku värvi ehk peaaegu blondiks. Ja nagu Kaisa on ka kirjutanud siis ka mind koheldakse nagu printsessi. Ma elan mega pisikeses kohas, kus reaalselt kõik teavad mind ja ma ei tea kuidas ma Eestis ära harjun sellega, et ma olen lihtsalt olemas ja keegi pööra väga tähelepanu. Võibolla esimesed kaks nädalat küsitakse kuidas oli jne, aga see on ka kõik.

Ma isegi ei vabanda, sest ma kirjutasin seda postitust just mingi kolm või neli tundi.

Musid-kallid 
Karmel