02.10 Käisin koolis jälle, koolis midagi huvitavat ei toimunud. Peale kooli läksin ma oma elu esimesse jalka trenni. Tundus nagu mängiksid nad paremini kui eelmine kord. Lõin ka ühe värava. Treener ütles, et ma mängin hästi. Trenni lõpus olid enamus väga kurvad, et ma reedel ja laupäeval ei saanud minna, sest meil olid mängud siis. Peale trenni olin ma mega väsinud aga nagu näha ma päris ei surnud.
03.10 Jälle kooli hommikul. Õhtul peale peale kooli käisime perega "teatris", see on selline küla teater, nagu meil kiisalgi on. ainuke erinevus, et siin mängib ainult neli naist ja rohkem kedagi. Tol päeval ei teinudki vist rohkem midagi. Ööseks tuli mu lemmik tsiilikas meile, sest järgmine päev oli...
04.10 ... kell viis vaja ärgata. Magama saime muidugi alles kell pool kolm, ehk ei olnud kõige toredam. Pool seitse läksime uksest välja, et sõitta mägedesse ema töökaaslastega. Pidime selleks minema Lagunasesse minema ja seal istusime ümber bussi peale. Lagunases liitus meiega ka mu lemmik austrialane. Alustasime oma nelja tunnist bussi sõitu. Kõik magasid bussis. Esimese asjana oli meil seal mingi jutu ajamine. Peale seda läksime sööma. Meie, vahetusõpilaste, jaoks ei olnud väga eriti midagi põnevat. Käisime ka kohas kus tehti mascalit ja meile seletati kuidas seda tehakse. Saime seda maitsta ka. Mainin kohe ära, et siin kohapeal on tequila ikka palju kangem. Me mängisime gängstereid terve see aeg ja tegime mega palju selfisid. Tagasi Lagunasesse jõudsime täpselt pool kaheksa. Viisime mu kalli Deya koju, tulime ise koju, käisime pesus ja siis läksime tlayuda'sid sööma. Sinna tulid ka mu tio ja tia ja primo. Nad jäid ööseks meile, sest nad elavad Oaxacas. (Oaxaca on nii linn kui ka osariik, linn on antud osariigi pealinn)
05.10 Pühapäev tipical perepäev, Lagunas ja Matias. Seekord läksime Matiasesse juba õige varakult. Tegime seal süüa ja ma puhastasin esimest korda elus krevette. MA VIHKAN VEEL ROHKEM NEID NÜÜD KUI ENNE, sest ma pidin vähemalt kaks kilo neid puhastama. Ühtlasi sai mul siis täis ka kaks kuud Mehhiko pinnal.
06.10 Hommikul tundsin juba, et päev ei saa hästi minna. Kõik tegevused võtsid kaks korda kauem aega ja söögi isu eiolnud. Autosse istudes, lõin ma oma niigi valutama pea ära. Koolis oli selline tunne, et ma hakkan nutma sest nii halb oli olla. Kõik tundsid mu pärast muret, küsisid, et kas ma olen kurb, kuid selleks hetkeks olin ma juba avastanud ka oma tulikuuma lauba, ning peale esimest tundi läksin ma oma kahe turva seltsis arsti juurde, keda muidugi koolis ei olnud. Teise tunni ajal toimus meil mingi aktuse moodi asi. Igakord peab erinev klass rääkima, seekord oli minu klass. Õnneks direktor ja grupijuht lubasid eemal istuda, ei pidanud seal teiste juures olema. Mingi aeg tuli ka arst ja läksime arsti kabinetti. Anti tabletti ja ma ei tohtinud kohe koju minna, pidin seal istuma natuke aega. Nii ma siis magasin üks kena pool tundi arsti kabinetis ja elu oli ilus, ärgates oli tunne palju parem, kuid läksin koju ikkagi. Magasin terve päeva maha lihtsalt ja õhtul läksime jälle Matiasesse, sest mu abuela'l oli sünnipäev. Sain seal ka rohtu uuesti. Muidugi veendusin sellepäeva jooksul, et mul parimad sõbrad siin keda tahta, sest üks inimene keda ma koolis ei näinud, küsis pärast mu käest kas ta võib mind vaatama tulla ja isegi kui ma ei lubanud tulid klassikaaslased koju külla mulle, et teada kuidas mul läheb.
07.10 Käisin koolis jälle. Füüsika tunnis olime labori klassis, tegime katseid ja üks klassivend tahtis mind veega pritsida. Pöörasin pead mega kiiresti ja ma ei näinud, et õpetaja mu seljataga on, ehk kulmu kohaga peapidi kokku. Muidugi oli mul ülejäänud päev kulm paistes ja sinine. Rohkem ei juhtunud koolis midagi. Õhtul läksime ema ja õega jälle Matiasesse, sest ema läks arsti juurde. Käisime ka tädi juures, sest õel oli vaja onult mingeid pabereid. Sain omale ka jalkaputsad.
08.10 Käisin koolis jälle, tundsin jälle, et ei ole kõige parem olla, ehk palavik oli tagasi. Tablakas sisse ja elu oli ilus jälle. Läksin õhtul isegi trenni, meil oli mäng kellegi vastu. Astusin ühele tüdrukule jala peale täiega ja tal olid tavalised tennised, kujutan ette kui valus see võis olla. Ma olin tubli ja blokkisin ühte tüdrukut, et pall välja läheks ja tõstsin kohe käed üles, ta sai vihaseks ja viskas palliga mind. Haha. Võitisme 2:0. Peale trenni koju minnes suudeti mind ... korda naeratama panna. Esimene kord tulid mulle vastu vastas meeskonna mängijad ja nendega olid ka mingid poisid, kes ütlesid hola mulle, ütlesin vastu ka, sest ma olin sõbralik. Kui pilgud suudaks tappa siis nende kolme tüdruku pilgud oleksid mind tapnud sel hetkel. Järgime kord nägin ühte tuttavat, kes vaatab mind nii imelise naeratusega, et peab naeratama vastu. Kõndisin edasi ja nägin ühte tuttavat, kes karjus vist üle Lagunase mulle hola, lihtsalt ei saa olla tõsine. Mul olid endiselt trenni riided seljas, sinine Cruz Azul'i pluus ja valged lühkarid, kõndisin veel ja mingid vennad hüüdsid järsku Vamos Azules, lihtsalt ei saanud jääda tõsiseks. Ülejäänud korrad hüüti lihtsalt möödasõites hola või hey.
09.10 Käisin koolis, endal ikka endiselt palavik, järjekordselt tablakas sisse ja elu oli ilus. Meil toimus täna seitsmest tunnist kolm, sest päeva keskel kolme tunni õpetajaid ei olnud ja viimane tund jäeti ära tänu sellele. Ühel hetkel avastasin ma ennast koos Conchise, Jeiberthi, Rubeni ja Clemensiga mööda õpilasi käimas. Aru ma ei saanud mida nad rääkisid, ainult seda, et mul ei ole raha, sest mul sai sularaha otsa ja ma saan ainult Juchitanis raha väljavõtta, sellest sain ka aru, et edasi tuli vahepeal peso por beso, ehk peeso musi vastu. Mina pidin tegema poistele musi põsele ja Clemens tüdrukutele. Poisid olid kõik mega ekstaasis kui kuulsid seda. Kõik tahtsid musi saada ja nad olid mega õnnelikud pärast. Peale kooli läksime Lagunasesse samade inimestega, istusime reaalselt kolm tundi kiriku juures. Mängisime pudeli keerutamist, siin käib see ikka hoopis teistmoodi kui eestis. Mul läksid muidugi plätud katki ehk sain palja jalu käia ringi. Pidin minema ka raamatukokku kodutööd tegema, kus tuli välja, et ma tegelt ei pea tegema seda, sest ma teiste inimestega.
See on mu nädala tegemised jälle. Nagu lubasin siis kirjutan ka kuidas olen elu ja oluga harjunud. Ma ei hakka midagi konkreetset kirjutama, kirjutan lihtsalt punktidena.
- Mulle ei meeldi endiselt terav toit
- Ma juba peaagu söön ube, ehk kui need on juba söögi sees, siis ma söön neid aga kui peab eraldi kõrvale panema siis ei.
- Siin mega imelik supp, kus on sees ka sea nahk ja nad söövad seda - mina seda ei söö
- Koolis on õpetajad mega chillid, see õpetaja, kes mind ennem vihkas, ei vihka vist mind enam
- Keel juba vaikselt areneb, üritan rääkida nii palju kui oskan.
- Neile meeldib väga eesti šokolaad ja kommid ning nad küsivad seda väga tihti, kahjuks on mul šokolaad otsas varsti ja ma ei raatsi jagada seda enam.
- Jah ma olen endiselt elus, kuigi ma elumärke ei anna väga tihti.
- Koolis saan matemaatikas paremini aru kui teised, sest ma olen juba sagedust õppinud ja see on kerge teema. Nüüd tuli mingi uus asi juurde ja ma hetkel ei saa aru enam
- Vahepeal on selline tunne nagu oleks eestis, sest mittemidagi ei ole teisti, kui arvata välja see, et siin on palmipuud ja 30 kraadi sooja koguaeg
- Viimased päevad on olnud väga kõva tuul, selline nagu Eestis tormi ajal, meil siin ei ole tormi
- Vahepeal avastasin, et ma Igatsen ainult issit ja Laurat Eestist, sest ma ei ole issit näinud enam ja Laura on lihtsalt minu Laura.
- Peale kahe kuu möödumist avastasin, et mul on voodi juures ka pistik ja ma ei pea enam filme teisest toa otsast vaatama.
Ma väga vabandan kirjavigade pärast aga kell on veerand 11 ja ma ei viitsi seda teksti uuesti lugeda. Kui tahate teada midagi rohkem, siis saate alati küsida. Hetkel ei oska rohkem midagi kirjutada.
Musid-kallid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar