"Jah ma nüüd võtan ennast kokku ja teen selle postituse ära mida paljud on juba pikalt oodanud." Ma korrutan neid sõnu endal pidevalt aga ma ei suuda ennast ikka kokku võtta. Nüüd siis peaaegu kaks nädalat hiljem ma seda siiski suutsin.
Alustaks sellest, et ma olen mega vihane, et Minu ja Kaisa pakid pandi Eestist teele samal päeval ja kaisa pakk jõudis kohale juba kaks nädalat tagasi ja minu pakk ei ole ikka veel kohal. Nad selle raudselt ära kaodanud, või söödi vahepeal kõik mu kommid ära ja nüüd ei saa nad seda mulle kohale toimetada. Emme saatis täna kirja ka Eesti posti, et mis värk on. Uuel kuul saadab juba järgmise paki :)
12.09 Koolis ma tol päeval ei käinud, kuigi oleksin vabalt võinud minna. Selleasemel käisin ma hoopis tehase "spordipäeval", kus kohtasin juhuslikult oma kallist klassivenda. Ise ma sellest tegelt osa ei võtnud, ainult pildistasin ja sain korraliku päikesepõletuse, millega mu joodiku päevitus aina süveneb. Sain ka seal ka teada, et mu vend tuleb koju. See uudis tegi mu tuju palju paremaks kohe. Peale seda oli pidulikumat sorti lõunasöök, kus mu isa pidas kõne.
Tulime õega sealt varem ära sest see oli suht igav. Õhtul oli kindel minek peole, mina alustasin sättimist umbes neli tundi varem, sellest kolm tundi tegin ma omale lokke. Saime valmis sättitud, käisime naabrite juures korra. Naabritel on mega armas väike tütar kes sai seitsme aastaseks. Peale seda läksime me lõpuks kaua oodatud peole. Ma olin seda reaalselt kuuaega vist oodanud.
Peole läksin ma alguses koos oma õega, kohe sain kokku ka klassiõe ja tema õega. Meie õed käisid koos keskkoolis. Mingi aeg saime kokku ka teiste klassikaaslastega, ning nägin kõiki teisi vahetusõpilasi ka. Pidime kell kaks olema kodus ja siis pool kolm ja me jõudsime koju kolmveerand kolm, pidu oli mu majast umbes 500 meetrit. Koju tulles jooksis vend järgi, et kas ma tahan tagasi minna. Muidugi ma tahtsin :). Vend küsis ema käest, et kas ma võin tagasi minna temaga ja ema oli sellega nõus, ning õde hakkas hädaldama, et ta ei austa oma vanemaid ja igast sellist jama. Rääkisin seal juttu ühe sellise inimesega, kes on elanud USA's ning tal oli nii hea inglise keel, et ma oleksingi võinud seda kuulata. Hiljem olin venna sõpradega. Ühe vennaga oli tutvumine mega imelik, sest ta ütles, et nägi mind lõunasöögil ja mul oli kollane kleit seljas aga mina teda ei näinud, vähemalt ta ei olnud üldse tuttav. Kõik olid terve õhtu nii õnnetud, et ma ei tahtnud tantsida, sest mulle ei meeldi see ja kellegi teisega nad ka ei tahtnud tantsida. Peo lõpetasin jälle ainult inglise keelt rääkides, sest leidsin ühe inimese, kes seda oskas. Koju jõudsime vennaga pool kuus hommikul.
13.09 Käisin hommikul klassiõega pizzat söömas ning õhtul läksin selle pisikese tüdruku sünnipäeva peole. Pidu oli "Let it snow" teemaline. Sünnipäeva laps ise oli väga õnnelik, et ma kohale läksin. Ma ei ole vist kunagi koahnud nii palju tarku pisikesi lapsi kui seal. Rääkisime hispaania keeles nii palju kui ma aru sain ja kui ma aru ei saanud siis nad tegid käte ja jalgadega selgeks mulle.
16.09 Kooli meil sellel päeval ei olnud. Käisid Kaisa(Eesti) Juchitanist, Silje(Norra) Ixtepecist, Virginija(Leedu) Tuxtlast Lagunases. Memo oli ka Oaxacast koju tulnud pühadeks. Kohtussime õhtul kõik Lagunases, käisime ühes pisikeses kohvikus istumas, sest ilm oli jube, vihma sadas. Kui Lagunases oli pidu läbi läksime El Barrio'sse, seal oli palju suurem tähistamine. Käisime Tlayuda'sid söömas ja varsti tulin oma perega koju.
Vahepeal ei ole midagi teinud väga. Nädalavahetusel oli mega palju sünnipäevi, laupäeval käisime päeval ühel sünnipäeval, õhtul läksime teisele sünnipäevale, kus pidi rahvariideid kandma, sain megalt komplimente. ja muidugi ma sain piinlikust ka tunda seal, sest...
...nimelt ma tahtsin teha bändiga pilti, bänd ise mängis samal ajal, mina istusin lava ääre peal ja tegin ilusat nägu. Lava juurest ära minnes kõik naeratasid mulle ja ma ei saanud midagi aru miks nad seda tegid. Järgmise päeva hommikul sain ma nimelt teada, et laulja oli öelnud mikrisse, et nii ilus tüdruk, ma tahaks pilti teha temaga. Peol oli 100+ inimest ja mina olin seal üks, ilmselgelt kõik naeratasid mulle.
Pühapäeval tähistasime ühe pisikese sugulase sünnipäeva meie juures. See väga midagi erilist ei olnud.
Ma väga vabandan piltide kvaliteedi pärast aga mu õe tahvli kaamera kvalideet on mega halb ja ta ei ole ise ka just kõige parem fotograaf.
Seniks aga musid-kallid teile Eestisse.
Karmel
teisipäev, 23. september 2014
kolmapäev, 10. september 2014
Virgen de la Navidad
Unustasin eile kirjutada ühest festivalist Juchitanis, selle nimi oli siis Virgen de la Navidad kui ma sain õigesti aru, otsetõlkes peaks see tähendama midagi jõulude neitsi sarnast.
Seal oli nii palju ilusaid inimesi ja ilusaid riideid, et jõua ära oodata millal ise saan ka neid riideid kanda ja osaleda sellistel üritustel.
Seal olid hobused ja mingid loomad, keda ma ei suutnud kuskile kategooriasse panna, ehk ma ei tea mis loomad need suured ja jubedad olid. Üks hobune läks natuke hulluks seal ja ta viidi minema ei saanudki osaleda. Muidugi olid seal inimesed, palju veoautosid kus istusid nais soost isikud taga nende asjade peal mille nimi mulle meelde ei tule ja nad loopisid igast majapidamis asju rahva sekka. Kõik oli üldse mega tore.
Koolist ka natuke, praegu on meil koolis eksamite nädal. Meil kontrolltöid ei ole, nende asemel on eksamid. Minu jaoks on need eksamid rohkem nagu kontrolltööd, sest neil on aega üks kooli tund teha seda ja see toimub keset päeva. Täna oli meil Füüsika eksam. Õpetaja Nacho tuli klassi ja saatis mind klassist välja sest ma ei pea eksameid tegema. Ainult inglise keele teen sest see easy ja ma saan sellest aru.
Natuke ka ilmast. Ilm on siin nimelt suht halvaks kiskunud viimasel nädalal, pidevalt sajab vihma. Ja kui siin sajab siis ikka korralikult, tavaliselt ei ole mingit väikest tibutamist ka hakkab ikka korraliklut sadama, mõnikord on hoiatuseks see et sa näed kuidas välku lööb ehk öösel võib vihma tulla aga ei pruugi. Vahest on isegi nii jahe päev läbi, et saab vabalt pusaga ringi käia. Üldiselt on siin hetkel selline ilm nagu on eesti sügis. Öösel väga enam lahtise aknaga ei maga.
Seal oli nii palju ilusaid inimesi ja ilusaid riideid, et jõua ära oodata millal ise saan ka neid riideid kanda ja osaleda sellistel üritustel.
Seal olid hobused ja mingid loomad, keda ma ei suutnud kuskile kategooriasse panna, ehk ma ei tea mis loomad need suured ja jubedad olid. Üks hobune läks natuke hulluks seal ja ta viidi minema ei saanudki osaleda. Muidugi olid seal inimesed, palju veoautosid kus istusid nais soost isikud taga nende asjade peal mille nimi mulle meelde ei tule ja nad loopisid igast majapidamis asju rahva sekka. Kõik oli üldse mega tore.
Koolist ka natuke, praegu on meil koolis eksamite nädal. Meil kontrolltöid ei ole, nende asemel on eksamid. Minu jaoks on need eksamid rohkem nagu kontrolltööd, sest neil on aega üks kooli tund teha seda ja see toimub keset päeva. Täna oli meil Füüsika eksam. Õpetaja Nacho tuli klassi ja saatis mind klassist välja sest ma ei pea eksameid tegema. Ainult inglise keele teen sest see easy ja ma saan sellest aru.
Natuke ka ilmast. Ilm on siin nimelt suht halvaks kiskunud viimasel nädalal, pidevalt sajab vihma. Ja kui siin sajab siis ikka korralikult, tavaliselt ei ole mingit väikest tibutamist ka hakkab ikka korraliklut sadama, mõnikord on hoiatuseks see et sa näed kuidas välku lööb ehk öösel võib vihma tulla aga ei pruugi. Vahest on isegi nii jahe päev läbi, et saab vabalt pusaga ringi käia. Üldiselt on siin hetkel selline ilm nagu on eesti sügis. Öösel väga enam lahtise aknaga ei maga.
teisipäev, 9. september 2014
Esimene kuu ja peale
Ma isegi ei alusta enam vabandusega, et ma ei ole jälle pikalt kirjutanud. Aga mu kirja oskus ei ole endiselt paranenud ehk mulle ei meeldi endiselt kirjutada.
Alustaks sellest, et vahepeal sai täis kuu aega Mehhikos, mis on minu jaoks läinud lihtsalt mega kiiresti. Hetkel tundub, et elu läheb aina paremaks, vahepeal on olnud paar arusaamatust koolis aga need on sama kiiresti ära ka kadunud.
Käisime eelmine pühapäev perega Juchitanis kinos The Expendables 3'e vaatamas. Film ise oli mega kõva, kuigi mulle väga ei meeldi sellised filmid. Film oli muidugi hispaania keeles ja subtiitreid ei olnud ka aga sain isegi aru vahepeal ja naersin kaasa.
Nädala sees väga midagi ei toimu, hommikul kooli, päeval koju, magan, söön, olen arvutis, söön, magan.
05.09 läksime Perla, Israeli ja Konchisega peale kooli Lagunasesse kooli asju tegema, see tähendas seda, et mina lugesin hispaania keelset "Väikest Printsi" ja teised tegid tööd. Leppisime kokku, et saame kell kaks minu tee otsas kokku. Ainsad, kes jõudsid kell kaks olid mina ja Konchis. Perla jäi natuke hiljaks ja see on lihtsalt kohutav kuidas Israel jääb koguaeg hiljaks. Ma olen täiesti kindel, et ta jääb oma matusetele ka hiljaks sest ma olen näinud teda ainult kaks korda kolme nädala jooksul õigeks ajaks jõudmas.
06.09 käisime jälle kooli asju tegemas. See ei ole normaalne kui kaua neil siin aega läheb kodustetööde peale. Nagu ma aru sain siis pidime grupiga mõtlema välja küsimused ja siis tegema mingi intervjuu, ja me tegime seda kaks päeva. ma oleksin üksi ka jõudnud selle mingi paari tunniga max ära teha, aga ma ei vingu, sest mulle meeldib nendega koos olla.
Mainin vahepeal ka ära, et vanemad läksid neljapäeva öösel vastu reedet Pueblasse, ilmselt mingi tehase värk ja tulid tagasi alles pühapäeva hommikul. Sain vahepeal teada teise VÕPi käest, et laupäeval oli YFU meeting, kuhu oleks tahtund minna. Vanemad vist ei rääkinud mulle meelega sellest midagi, sest kui küsisin neilt, et kas ma lähen sinna siis öeldi mulle koguaeg, et see on pühapäeval. Lõpuks andsin alla, sest ma sain aru kui lootusetu on neile selgeks teha, et see on laupäeval, sest kolm inimest on seda kinnitanud.
Niisiis käisime pühapäeval jälle Juchitanis. Käime seal üldse väga tihti. See kord käisime jälle kinos, ning filmiks oli "Lucy". Selest filmist ma väga aru ei saanud aga see mind ei seganud, sest enne kino nägin täiesti juhuslikult kino kõrval kohvikust Kaisat, teine Eesti VÕP'i Mehhikos. Lihtsalt uskumatu, et eesti keel ei tahtund kuidagi tulla, sest suhtlen peaagu igapäev Eestiga. Õhtul läksime Matiasesse (Matias Romero) vanavanematele külla, sest isal oli sünnipäev ja siis sõime seal torti. Pean mainima, et mul lihtsalt üli ägedad sugulased.
Tegin endale ka väikse kingituse ehk ostsin omale uue kella ja ostsin jalkapalli ka endale, sest meil on koolis ainult üks tühi pall ja mu pall sai omale nime "My Baby". Täna sain koolivormi ka kätte, mille üle ma olen mega õnnelik, sest muidu ma oleks pidanud täna oma pesu pesema aga nüüd saan seda homme teha.
Ja täna läks minu super tore Luis aastaks Türki ja ma ei saanud isegi hüvasti jätta, sest ta pidi ootamatult minema Mexico City'sse. Nüüd ma siin kurvastan natuke, sest mul ei ole kellegagi enam eesti-hispaania-inglise-soome keelt rääkida. Aga ma tean, et ta ei kao kuskile, sest kui me enne ei näe siis mingi aja pärast Eestis kindlasti.
Hetkel tegelen piltide üles laadimisega, mis ma ema telefonist sain. Mingi aeg peaksin saama ka fotokast ja loodetavasti ka õe telefonist, siis saab pilte veel juurde.
Hetkel aga lõpetan.
Alustaks sellest, et vahepeal sai täis kuu aega Mehhikos, mis on minu jaoks läinud lihtsalt mega kiiresti. Hetkel tundub, et elu läheb aina paremaks, vahepeal on olnud paar arusaamatust koolis aga need on sama kiiresti ära ka kadunud.
Käisime eelmine pühapäev perega Juchitanis kinos The Expendables 3'e vaatamas. Film ise oli mega kõva, kuigi mulle väga ei meeldi sellised filmid. Film oli muidugi hispaania keeles ja subtiitreid ei olnud ka aga sain isegi aru vahepeal ja naersin kaasa.
Nädala sees väga midagi ei toimu, hommikul kooli, päeval koju, magan, söön, olen arvutis, söön, magan.
05.09 läksime Perla, Israeli ja Konchisega peale kooli Lagunasesse kooli asju tegema, see tähendas seda, et mina lugesin hispaania keelset "Väikest Printsi" ja teised tegid tööd. Leppisime kokku, et saame kell kaks minu tee otsas kokku. Ainsad, kes jõudsid kell kaks olid mina ja Konchis. Perla jäi natuke hiljaks ja see on lihtsalt kohutav kuidas Israel jääb koguaeg hiljaks. Ma olen täiesti kindel, et ta jääb oma matusetele ka hiljaks sest ma olen näinud teda ainult kaks korda kolme nädala jooksul õigeks ajaks jõudmas.
06.09 käisime jälle kooli asju tegemas. See ei ole normaalne kui kaua neil siin aega läheb kodustetööde peale. Nagu ma aru sain siis pidime grupiga mõtlema välja küsimused ja siis tegema mingi intervjuu, ja me tegime seda kaks päeva. ma oleksin üksi ka jõudnud selle mingi paari tunniga max ära teha, aga ma ei vingu, sest mulle meeldib nendega koos olla.
Mainin vahepeal ka ära, et vanemad läksid neljapäeva öösel vastu reedet Pueblasse, ilmselt mingi tehase värk ja tulid tagasi alles pühapäeva hommikul. Sain vahepeal teada teise VÕPi käest, et laupäeval oli YFU meeting, kuhu oleks tahtund minna. Vanemad vist ei rääkinud mulle meelega sellest midagi, sest kui küsisin neilt, et kas ma lähen sinna siis öeldi mulle koguaeg, et see on pühapäeval. Lõpuks andsin alla, sest ma sain aru kui lootusetu on neile selgeks teha, et see on laupäeval, sest kolm inimest on seda kinnitanud.
Niisiis käisime pühapäeval jälle Juchitanis. Käime seal üldse väga tihti. See kord käisime jälle kinos, ning filmiks oli "Lucy". Selest filmist ma väga aru ei saanud aga see mind ei seganud, sest enne kino nägin täiesti juhuslikult kino kõrval kohvikust Kaisat, teine Eesti VÕP'i Mehhikos. Lihtsalt uskumatu, et eesti keel ei tahtund kuidagi tulla, sest suhtlen peaagu igapäev Eestiga. Õhtul läksime Matiasesse (Matias Romero) vanavanematele külla, sest isal oli sünnipäev ja siis sõime seal torti. Pean mainima, et mul lihtsalt üli ägedad sugulased.
Tegin endale ka väikse kingituse ehk ostsin omale uue kella ja ostsin jalkapalli ka endale, sest meil on koolis ainult üks tühi pall ja mu pall sai omale nime "My Baby". Täna sain koolivormi ka kätte, mille üle ma olen mega õnnelik, sest muidu ma oleks pidanud täna oma pesu pesema aga nüüd saan seda homme teha.
Ja täna läks minu super tore Luis aastaks Türki ja ma ei saanud isegi hüvasti jätta, sest ta pidi ootamatult minema Mexico City'sse. Nüüd ma siin kurvastan natuke, sest mul ei ole kellegagi enam eesti-hispaania-inglise-soome keelt rääkida. Aga ma tean, et ta ei kao kuskile, sest kui me enne ei näe siis mingi aja pärast Eestis kindlasti.
Hetkel tegelen piltide üles laadimisega, mis ma ema telefonist sain. Mingi aeg peaksin saama ka fotokast ja loodetavasti ka õe telefonist, siis saab pilte veel juurde.
Hetkel aga lõpetan.
Tellimine:
Postitused (Atom)