pühapäev, 2. august 2015

Võtame kõik kokku.

Nagu paljud teist teavad siis ma olen juba kuuaega Eestis olnud.

Saabudes ootas mind tore üllatus sõbrad olid lennujaama vastu tulnud, ning hiljem olid kõik ka kodus mulle üllatuspeo korraldanud. Kõik oli väga tore, eesti toit oli väga maitsev kuid samas ka võõras.

Eestiaega sisse elamine käis väga kiiresti, sest väga magada ei saanud, kaks päeva olin kodus ja siis juba tööle. Nüüd ma käingi tööl teenin raha, et saaks varsti tagasi minna.

Sõpradega on lood hoopis vastupidi. Need keda arvasin, et ei ole enam sõbrad on endiselt sõbrad ning need kes olid terve aasta olemas on kuidagi ära kadunud.

Kohe varsti saab saab ka täpselt aasta mööda sellest kui ma pühkisin kodumaa tolmu jalgadelt ning läksin teisepoole suurt lompi.

Aasta sisaldas endas kõike: kurbust, rõõmu, viha, ilusaid kohti ja palju inimesi. Kindlasti jään kõiki neid inimesi igatsema, kui ma seda juba praegu ei tee.


kolmapäev, 8. aprill 2015

8 meses y todavia no hablo español perfecto.

Jah inimesed mul on suur mure, ma olen olnud juba kaheksa kuud siin pool lompi. Aeg on nii kiiresti läinud ja ma ei ole absoluutselt valmis lahkuma. Enamus eesmärke on mul küll juba täidetud aga no see keel kohe üldse ei arene enam. Ma saan küll sõpradega räägitud ja kõik aga no mina sellest kooli jamast küll midagi ei jaga. Ja mul on reaalselt mingi blokk peal, et ma ei suuda enam õppida hispaania keelt.

Tegelt mul ei ole väga palju uut juhtunud siin selle kuuajaga. Kool, kodu ja trenn nagu ikka. Ainult, et eelmine nädal hakkas vaheaeg jälle, mis siiani kestab. Esmaspäeval lähen jälle kooli.

Eelmine nädal viibisin ma jälle venna juures, sest vennal oli sünnipäev. Läksime emaga laupäeval sinna, õde ja isa tulid neljapäeval. Veel olid seal mu onud ja tädid. See laupäev läksime Veracruzi. Nii ilus koht. Aga ranna poole pealt on see rohkem nagu Pärnu. Väga hullult ülerahvastatud. Tagasi koju tulime Pühapäeval.

Esmaspäeval ja eile käisime jõe ääres ja üldse olin sõpradega. Täna pesen ma lõpuks oma pesu ära ja õhtul lähen trenni. Homme lähme hommikul vara juba jõe äärde, lähme koristama seda. Reedel ei tea veel mis teeb ja laupäeval lähme peole.

Mul oli ühekorra koduigatsus ka, aga see läks juba mööda. Oma arvuti sain ka korda!!!

Musid-kallid

Karmel

esmaspäev, 2. märts 2015

Elu on rutiiniks muutunud jälle

Kaks nädalat on jälle möödas. Lugesin just oma eelmise postituse lõppu ja no ei mahu pähe kuidas need negatiivsed asjad küll mu ellu ära mahtusid. Ehk mu elu on tegelikult üks suur positiivsuse hunnik.

Juba kaks nädalat tagasi kui ma olin postituse jõudnud üles panna, hakkasid klassikaaslased rääkima, et  nad igatsesid mind ja arvasid, et ma läksin tagasi Eestisse. No tegelikult seda ütlesid päris paljud ja kui ma venna juures olin küsiti ka mu kohta pääris palju. No tegelt on ju tore kui sa tead, et nii palju inikesi sind igatseb. Isegi üks inimene kellega ma ei olnud rääkinud umbes kaks pool kuud kirjutas mulle, et kas ma läksin tagasi. Okei see selleks...

Väga midagi uut tegelikult ei ole, enamus õpetajaid on samad. Enamus õpetajetga ei pea ma midagi tegema, sest nad saavad aru, et mu hinded ei ole olulised ja ma võin oma asju teha tunnis. Klassikaaslased on mega toredad ja uurivad koguaeg kuidas läheb, küsivad mu arvamust. Küsitakse palju ka Eesti kohta. Poisid laulavad mulle pidevalt ja no ma ei tea tegelt on kõik palju parem.

Vahepeal olen käinud ka Santo Domingos jälle, see rohkem juba nagu traditsioon, et käin laupäeviti seal. Nad siiski nagu teine pere mulle.  See laupäev käisin ka muidugi ja jäin ööseks sinna, sest emal pidid sõbrannad jääma ööseks meile aga nad vist siiski ei jäänud. Tegime tlayudasid Conchise juures ja no nii head. Ise tehtud ikka kõige paremad. Ma ei tea mis ma küll kuidas ma ilma nendeta hakkama sain. See reaalselt mu lemmik söök siin, peaagu igapäev söön neid.

Pühapäevad on olnud natuke erinevad, sest isa sai ametikõrgendust ja käib igapäev tööl nüüd. Seda küll ajutiselt aga no me ei käi igapäev Juchitanis enam. Eelmine pühapäev näiteks käisime Ixtepecis. Aga mulle ei antud vaba aega seal, sest käisime ema sõbranna juures, kes õmbleb talle traditsioonilist riietust. Peale seda käisime küll Juchitanis aga seda ainult kinos käimiseks. Käisime vaatamas "50 Sombras de Grey". Õhtul läksime otse loomulikult Matiasesse.

See pühapäev ei teinud me reaalselt mitte midagi. Hommikul läksin koju ja sõin ema ning ta sõbrannadega hommikust. Ning õhtul vaatasime Oscareid. Nii kahju, et Eesti ei võitnud aga seda oli arvata ka.

See tuli ka meelde, me saame neljapäeviti koju kell kolm aga siiani ma olen saanud kell 11 ja kell 12, sest miks mitte. Siiani on tavaline, et palju tunde ära jääb.

Midagi huvitavat ei ole aga teate nüüd, et olen endiselt elus.

Musid-kallid
Karmel


Vahepeal läks jälle nädal mööda. Ma unustasin selle eelneva teksti üles panna. Ma loodan, et te pahased ei ole.

Väga midagi muutunud ei ole. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel käisin trennis. Laupäeval olid võistlused. Tegelt oli kaks mängu aga ma sain mängida ainult ühe, sest teine oli liiga hilja. Nimelt pidin minema vanematega peole, mis oli minu jaoks mega igav. Parim osa selle peo juures oli see, et seal oli üks naine kes käis umbes neli aastat tagasi Eestis vabatahtlikuks.

Läksime õega koju ja no ei saanud seda ust lahti. Miks? sest isa oli keeranud lukku luku, mida me kunagi ei lukusta kui me oleme Lagunases. Mis siis muud kui läksime tagasi peole. Mina läksin suht kohe uuesti ära, sest ma läksin oma lemmik sööki sööma sõpradega.

Laupäevast veel ka seda, et ma põlesin näost täiesti ära, täiesti tavaline ju siin, et enne mingit pidu ma muutun tomatiks. Siiamaani küsitakse, mis mu näoga juhtus.

Eile käisime Matiases ja käisime ka laadal? midagi sellist see oli. Seal oli nii müümist kui ka lõbustus atraksioone. Käisime õega ka ühe peal, päris okei oli. Rohkem midagi ei toimunud eelmine nädal.

Musid-kallid
Karmel

esmaspäev, 9. veebruar 2015

YFU trip ja muud tegemised.


Juba on üle poole aasta möödas. Kõigest umbes neli ja pool kuud ees veel. Vahepeal on minu jaoks palju asju juhtunud. Samas ei tundu need sellised asjad millest teile kirjutada. Ja no neid emotseene mis ma kogesin viimase nädala jooksul ei ole võimalik kirjeldada.
Viimased kolm nädalat ma ei viibinud kodus. Esimesed kaks nädalt olin venna juures ja viimane nädal oli kaua oodatud YFU reis.

17 jaanuar, kell 10 asusime Lagunasest teele Puebla poole. Sinna läksin koos sõbranna ja ta vennaga. Kohale jõudsime umbes kuue ajal õhtul. Käisime tacosid söömas ja läksime ühele sünnipäevale. Ööbisin selle sõbranna juures, sest kodus ei olnud sooja vett.

Pühapäeva hommikul käisime korra venna juures ning läksime keskusesse sööma. Peale söökist läksime linna nimega Cholula. Käisime püramiidi otsas, ostisme erinevaid asju. Enne kui arugi saime, olime käinud ringi viis tundi. Koju jõudsin uute pükste, seljakoti, kahe sõrmuse ja kahe käepaelaga. Tol ööl magasin jälle tema juures, sest ma isegi ei tea kus vend oli. Enne magama minekut vaatasime filmi.

Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ei teinud ma midagi, sest oli koolis. Ühel õhtul nendest käisime wingse ostmas ja läksime venna sõbra juurde neid sööma. Rohkem midagi ei teinud. Neljapäval käisime õhtul vennaga peol kuskil banda kohas. Reedel käisime venna sõbra juures istumas ning laupäeval jälle peole. Pühapäeval ei teinud me midagi, vend koristas maja ja pesi oma pesu.

Esmaspäeval pesin mina oma pesu ja pesin põrandaid. Teisipäeval olime kodused. Kolmapäeval käisime jälle peol. Ning ülejäänud nädala olin ma lihtsalt kodus. Laupäval käisime väljas söömas ning läksime venna sõbra juurde jälle. Õhtul läksin koju asju pakkima, sest järgime päev oli juba minek pealinna. Magama sain muidugi alles umbes pool kolm ja äratus oli kell neli.

Pühapäeva hommikul läksin vennaga koos bussijaama, kus sain kokku Clemensiga. Ta oli ka oma vennaga Pueblas. Nii me siis läksime kahekesi kell kuus hommikul bussipeale. Pealinna jõudsime poolteist tundi hiljem. Kogunemis koht oli lennujaamas. Sealt läksime hiljem kõik koos jälle bussi peale. Need emotsioonid mis seal tekkisid on kirjeldamatud. Kõik tunded kõige esimesest päevast tulid tagasi. Päris paljud lihtsalt hakkasid räigelt juttu rääkima, et see kõik unustada. Läksime Mexico City ajaloolisse kohta, kus meil oli vist umbes viis tundi vaba aega. Esimesel päeval veetsime aega Clemensi, Kaisa ja Virginijaga. Käisime Monumento de la revolucion'i juures ja seal sai minna üles kuppli alla kuhu me ka läksime. Edasi liikusime Angel de la indepencia juurde. Ning muidugi ei saanud me ilma starbucksita. Tagasi kogunemis kohta läksime taksoga, sest kõigi jalad olid kõndimisest valusad. Peale seda läksime hotelli ning kell seitse sai süüa.

Esmaspäval oli meil kesk-aastaseminar, mis ise oli umbes kolm tundi, peale seda läksime kohta nimega Chapultepec, kus meil oli umbes poolteist tundi aega. Käisime söömas, milleks oli mingi traditaiooniline mehhiko toit aga ma kahjuks selle nime ei mäleta. Peale seda läksime kuskile teise kohta, mille nime ma ka ei mäleta kahjuks. Seal oli meil aega kaks või kolm tundi. Peale seda läksime hotelli, kell seitse sõime õhtust jälle. Peale õhtusööki vaatasime Clemensi toas filmi "Lase sisse see õige". Ning siis oli aeg juba magama minna.

Teisipäeva hommikul kell seitse pidime juba asjad bussi viima ja peale seda hommikust sööma. Päev möödus meil bussis, sest läksime edasi järgmisesse kohta. Esimene peatus oli Piramides Teotihuacan. Seal on kaks suuremat püramiidi. Esimene, tähtsam on päikse püramiid ja teine on kuu oma. Käisime seal päikse oma tipus ka. Üles jõudmine oli surmav, ma mõtlesin, et kukkun alla sealt. Kui lõpuks kohale jõudsime oli vaade imeline. Tegime palju pilte lippudega ja muidugi mis reis see on kui ei tee grupiselfie't. Tagasi alla jõudes ostsime suveniire ja oligi aeg tagasi bussi minna. Vahepeal tegime veel ühe söögi peatuse ning Huastecasse jõudsime umbes kell kümme. Sõime õhtust ja jagati majakestesse.

Kolmapäval kell üheksa oli hommikusöök. Peale seda läksime raftingut tegema. Ma ei tea kuidas seda teisiti sõnastada. Aga olime viis tundi jõel. Meie paadist keegi välja ei kukkunud raksetes kohtades ning saime isegi kiita, sest me päästsimeinimesi ja aere ja olime muidu tublid. Saime ka mega palju nalja sõidu ajal, sest meil oli täiega tore juhendaja. Meie paadis oli ka üks tüdruk argentiinast. Vahepeal hüppasime ka kaljult alla ja ujusime niisama. Sõitsime ka päevitavast krokodillist mööda. Peale seda sõime lõunat ning läksime tagasi ööbimis kohta. Kell üheksa sõime õhtust ning peale seda tehti meile lõket ja grillisime vahukomme. Kohal oli ka laulja.

Neljapäval oli jälle kell üheksa hommikusöök. Peale seda oli kiire ülekordamine eilsest, ning juba läksimegi koskedest alla hüppama. See oli lihtsalt mega lahekogemus. Muidugi tehti iga kose juures ka pilti. Sõime lõunat ning läksime kaljult alla laksuma. Mina seda osa ei teinud. Kuigi nad üritasid mind ümberveenda väga palju kordi. Peale seda oli meil väike snäkk ja tagasi ööbimiskohta. Kell üheksa oli jälle õhtusöök. Peale seda lauldi kahele inimesele sünnipäevalaulu ja sõime kooki. Hiljem oli meile korraldatud pidu, kus saime erinevaid kokteile, mis olid siiski alkoholivabad, tantsisime, tehti erinevaid mänge. Pärast rääkisime korraldajatega juttu umbes kella üheni ja oligi aeg magama minna.

Reedel oli kell kuus juba hommikusöök ja oligi aeg minna bussi ning hakkata sõitma Mexico City poole. Jõudsime lennujaama kell viis. Meie buss läks kell 9.35 bussijaamast. Umbes kell pool üheksa hakkasime bussijaama poole minema. Bussiga ootas ees jälle 12 tunnine sõit. Vahepeatus oli ka Pueblas, kust tuli peale Clemensi hostvend. Lagunasesse jõudsime laupäeva hommikul kell 9.

Laupäval ma midagi ei teinud, õhtul läksin Santa Domingusse Conchise juurde Clemensi ja Luis Jonathaniga. Koju jõudsin öösel mingi aeg.

Pühapäval käisime hommikul tacosid söömas. Päeval pesin mina pesu, isa oli tööl ning ema ja õde läksid Juchitani. Õhtul kui isa töölt tuli, läksime ka meie sinna. Peale seda läksime Matiasesse.

Täna on mul üle kahe kuu esimene koolipäev, mis algas supper halvasti. Kõigepealt ei olnud minu vannitoas soojavett. Hommikul kooli jõudes sain teada, et kaheksaks peab alles kooli tulema. Väga midagi koolis muutunud ei ole, minu klassis on uued toollauad. Ülejäänud on sama masendav.

Lisaks olid mul terve nädalavahetus väga masendavad mõttet perevahetuse ja aastapooleli jätmise osas. Aga hetkel on need läinud, niiet kõik on korras.

Musid-kallid

Karmel

teisipäev, 20. jaanuar 2015

Ma olen väga laisk või koguaeg tegemist.

Hei.

Alles olid jõulud ja siis aastavahetus. Aeg on igate pidi niiiii kiiresti läinud, et ise ka ei usu. Eelmine aasta läks nagu linnutiivul. See aasta oli minu jaoks kindlasti väga muutuste rohke, igatepidi. Muidugi kuulub sinna juurde ka elukoha vahetus. Viimasest on möödas juba 5 kuud. Kuus väga lühikest kuud on veel ees. Mis tähendab seda, et juba varsti ma tulengi ju koju. See on teine asi mis on läinud väga kiiresti. Kolmas on aasta 2015. Juba on möödas nädal aega. Aga mis ma siis see nädal teinud olen.

Käinud "peol", olnud sõpradega, perega olnud.

Aasta viimasel päeval käisime Matiases, isa vanemate juures. Muidugi oli seal mega palju rahvast ja isegi mitte terve suguvõsa ei olnud seal. Nägin jälle ühte uut sugulast, keda ma jõulude ajal ei näinud.
Aastavahetus ise oli mega igav. Rakette oli aga väga vähe, minu tipp-sündmus oli see kui ma sain käest lasta seda pikka pulka. Suurirakette nagu eestis kombeks on, ei olnud meil ühtegi. Siin on kombeks ka varem valmis teha mingi nukumoodi asi. See on siis paberit ja rakette täis topitud. Kell kaksteist pannakse talle tuli otsa ja siis see paugub hirmsasti pärast. Samuti on kombeks süüa 12 viinamarja. Kell 12 saime ka süüa.
Kui Eestis tavaliselt süüakse enne kõhud täis ja peale 12 süüakse kooki, siis siin enne süüa ei saa, vähemalt minu peres. Vennaga ma öösel peole ei jõudnudki.

******************************
Vahepeal on aeg veel kiiremini läinud kui ennem, ehk juba pea kolm nädalat on olnud jaanuar 2015. Ma nüüd siis lõpuks kirjutab teile jälle. Pean tunnistama, et mul on tegelikult aega kirjutada küll, päeval, sest õhtuti käin väljas. Aga lihtsalt ei viitsi. Ega mul midagi hullu juhtunud ei olegi, käisin pea-aegu igaõhtu tlaydasid söömas ja hommikuti käisin tacosid söömas. 

Hetkel olen ma Pueblas, venna juures, resideerun siin kaks nädalat. Peale seda lähen yfu keskaasta tripile. Ehk kolm nädalat ei ole kodus.

Laupäeva hommikul kell 10 hakkasime sõitma. Tulin siia koos sõbranna ja ta vennaga. Kohale jõudsime umbes kell viis. Käisime tacosid söömas, sest keegi polnud hommikust saadik söönud. Umbes seitsme aeg läksime ühele sünnipäevale.

Eile, pühapäeval käisime siin samas kõrval linnas nimega Cholula. Käisime lihtsalt umbes viis tundi ringi. Sain selle koha ajaloost ka natuke rohkem teada. 

Tegime ka juba nädalavahetuseks plaane. Mu venna ülikooli kõrval mega palju klubisid ja baare. Rohkem kui Tallinnas kokku on. Ja need ei ole ainsad. Kindel laks, et sinna minek. 

Rohkem midagi huvitavat ei olegi juhtunud. Kui midagi juhtub siis kunagi panen kirja ka. 

Facebooki panin pilte ka natuke. Nii palju kui mul neid telefonis on, sest mul arvuti otsustas sussid püsti visata. Aga eks kunagi ehk saate neid pite, kunagikui tagasi kodumaal olen.

Musid-kallid

Karmel