Esimene kuu ja peale

Ma isegi ei alusta enam vabandusega, et ma ei ole jälle pikalt kirjutanud. Aga mu kirja oskus ei ole endiselt paranenud ehk mulle ei meeldi endiselt kirjutada.

Alustaks sellest, et vahepeal sai täis kuu aega Mehhikos, mis on minu jaoks läinud lihtsalt mega kiiresti. Hetkel tundub, et elu läheb aina paremaks, vahepeal on olnud paar arusaamatust koolis aga need on sama kiiresti ära ka kadunud.

Käisime eelmine pühapäev perega Juchitanis kinos The Expendables 3'e vaatamas. Film ise oli mega kõva, kuigi mulle väga ei meeldi sellised filmid. Film oli muidugi hispaania keeles ja subtiitreid ei olnud ka aga sain isegi aru vahepeal ja naersin kaasa.
Nädala sees väga midagi ei toimu, hommikul kooli, päeval koju, magan, söön, olen arvutis, söön, magan.

05.09 läksime Perla, Israeli ja Konchisega peale kooli Lagunasesse kooli asju tegema, see tähendas seda, et mina lugesin hispaania keelset "Väikest Printsi" ja teised tegid tööd. Leppisime kokku, et saame kell kaks minu tee otsas kokku. Ainsad, kes jõudsid kell kaks olid mina ja Konchis. Perla jäi natuke hiljaks ja see on lihtsalt kohutav kuidas Israel jääb koguaeg hiljaks. Ma olen täiesti kindel, et ta jääb oma matusetele ka hiljaks sest ma olen näinud teda ainult kaks korda kolme nädala jooksul õigeks ajaks jõudmas.

06.09 käisime jälle kooli asju tegemas. See ei ole normaalne kui kaua neil siin aega läheb kodustetööde peale. Nagu ma aru sain siis pidime grupiga mõtlema välja küsimused ja siis tegema mingi intervjuu, ja me tegime seda kaks päeva. ma oleksin üksi ka jõudnud selle mingi paari tunniga max ära teha, aga ma ei vingu, sest mulle meeldib nendega koos olla.

Mainin vahepeal ka ära, et vanemad läksid neljapäeva öösel vastu reedet Pueblasse, ilmselt mingi tehase värk ja tulid tagasi alles pühapäeva hommikul. Sain vahepeal teada teise VÕPi käest, et laupäeval oli YFU meeting, kuhu oleks tahtund minna. Vanemad vist ei rääkinud mulle meelega sellest midagi, sest kui küsisin neilt, et kas ma lähen sinna siis öeldi mulle koguaeg, et see on pühapäeval. Lõpuks andsin alla, sest ma sain aru kui lootusetu on neile selgeks teha, et see on laupäeval, sest kolm inimest on seda kinnitanud.

Niisiis käisime pühapäeval jälle Juchitanis. Käime seal üldse väga tihti. See kord käisime jälle kinos, ning filmiks oli "Lucy". Selest filmist ma väga aru ei saanud aga see mind ei seganud, sest enne kino nägin täiesti juhuslikult kino kõrval kohvikust Kaisat, teine Eesti VÕP'i Mehhikos. Lihtsalt uskumatu, et eesti keel ei tahtund kuidagi tulla, sest suhtlen peaagu igapäev Eestiga. Õhtul läksime Matiasesse (Matias Romero) vanavanematele külla, sest isal oli sünnipäev ja siis sõime seal torti. Pean mainima, et mul lihtsalt üli ägedad sugulased.

Tegin endale ka väikse kingituse ehk ostsin omale uue kella ja ostsin jalkapalli ka endale, sest meil on koolis ainult üks tühi pall ja mu pall sai omale nime "My Baby". Täna sain koolivormi ka kätte, mille üle ma olen mega õnnelik, sest muidu ma oleks pidanud täna oma pesu pesema aga nüüd saan seda homme teha.
Ja täna läks minu super tore Luis aastaks Türki ja ma ei saanud isegi hüvasti jätta, sest ta pidi ootamatult minema Mexico City'sse. Nüüd ma siin kurvastan natuke, sest mul ei ole kellegagi enam eesti-hispaania-inglise-soome keelt rääkida. Aga ma tean, et ta ei kao kuskile, sest kui me enne ei näe siis mingi aja pärast Eestis kindlasti.

Hetkel tegelen piltide üles laadimisega, mis ma ema telefonist sain. Mingi aeg peaksin saama ka fotokast ja loodetavasti ka õe telefonist, siis saab pilte veel juurde.
Hetkel aga lõpetan.