Vahepeal küsiti, et kas meil ka kella keeratakse. Jah keerati küll. Mu elu on ikka samasugune siin nagu kaks ja pool nädalat tagasi.
Ilm. Ilm oli vahepeal väga halb. Sadas nädalaega järjest, tuul oli mega kõva. Viimastel päevadel on ilm jälle täitsa
*********************************************************************************
MA OLEN ENDISELT ELUS!! See eelnev kõik on kirjutatud kahe ja poole nädala kohta. Ma ei kustutanud seda selleks ära, et te näeksite, et ma ei valetanud. See on isegi poole lausepeal jäänud pooleli sest MUL EI OLE AEGA. Täna lõpuks on, sest meil ei toimunud tunde jälle, esmaspäeval ka ei tomunud. Ma mõtlesin, et tegelikult mul ei ole midagi väga märkimis väärset juhtunud, et kirjutada nii nagu koguaeg olen kirjutanud. Mu nädala plaan on ikka endine:
Esmaspäev: Kool - kodu - trenn - kodu
Teisipäev: Kool - kodu - Matias - kodu
Kolmapäev: Kool - kodu - trenn - kodu
Neljapäev: Kool - kodu, tavaliselt magan siis
Reede: Kool - kodu - trenn - kodu
Laupäev: Kodu - kodu - kodu
Pühapäev: Juchitan - Matias - Kodu
Vahepeal on väikseid erandeid ka ikka olnud, millest räägin natuke täpsemalt. Vahepeal käisime Pueblas, sest mu õde võitis auto venna ülikoolis ja mu vend sai 20 000 peesot stippi. Veel käisime Chiapases, jalkat vaatamas. Kunagi ammu käisin ka jõe ääres.
El rio. Peaaegu kuuaega tagasi käisin ma koos oma mega ägetate sõpradega jõe ääres. Jõgi ise asub mägede vahel ja on vist kõige ilusam koht kus ma käinud olen. Käisin seal siis oma klassiõe Conchise ja ta õe Dulce, Clemensi (võp austriast), Cheche ja Christianiga. Läksime sinna mototaksiga. Tagasi tulime jala. Kõmpisime ilusti tund aega päikse käes ja muidugi ja sain ilusa põletuse jälle aga pruunimaks ma ikka ei saa. Peale jõe ääres käimist läksime Conchise, Dulce ja nende emaga pizzat sööma, ning peale seda koju. Päev ise oli mega tore, oleme juba mitu korda plaaninud uuesti minna aga siiani ei ole veel jõudnud.
Puebla. Oktoobri viimasel nädalal käisime perega Pueblas. Seekord läksime siis bussiga ja tulime ka bussiga. Mineku põhjuseks oli siis õe auto võitmine. Ja vend pigem võitis 20 000 peesot kui sai stippi. Käisime ka kinos, Cinemex'is mis on palju suurem kui see mis on Juchitanis, seal on Henry's cineema. Juchitanis on meil reaalselt kõik hetkel kinos olevad filmid nähtud peale "Dracula" ja "Annabelle", sest esimene on mõtetu ja teist me konkreetselt keeldume emaga vaatama minemast, sest see on mega õudne. Pueblas väga midagi ei teinud, käisime mingitel sugulastel külas, kellel sündis beebi ja muidugi oli ta mega armas. Käisime ka Liverpool'is jõulu asju ostmas jälle.
Chiapas. Selle nädalavahetuse veetsime Chiapases, Lagunasest 3,5 autosõidu tunni kaugusel. Sinna mineku põjhus oli jalgpalli mäng. Mängisid siis Cruz Azul Lagunas ja Chiapas Jaguars. Mäng lõppes 0:0 seisuga. Kõik oli mega supper, eriti tuju, mida ei suutnud isegi õe vingumine ja armukadetsus alla viia. Teisel päeval käisime Chiapase kesklinnas. See on lihtsalt mega ilus linn. Poleks osanud arvatagi, et nii ilus koht on peidus sellises suur linnas.
Jalgpall. Nagu te juba aru saite siis on mul kolmkorda nädalas trenn. Vahest saab sellest ka neli kui võistlused on mingil päeval kui trennipäev ei ole. Ma isegi ei tea enam millal jalgpalli ei olnud viimati, sest kui mul trenni või mängu ei ole, siis ma käin teiste mängu vaatamas. Eile käisin näiteks CECYTE vs CECA mängu vaatamas ehk minu kool versus kool kus mu õde töötab. Minu kool võitis mingi kuus null vist. Reedel on ka mule ndal jälle mäng. Cruz Azul vs CECYTE, ehk minu tiim vs mu kool. Saab põnev olema, sest tahaks ju ikka, et oma meeskond võidaks aga tahaks ka ju, et mu kool võidaks.
VIISA!!!! Käisime clemensiga juba kuuaega tagasi viimast korda Salina Cruzis viisa asjus. Ehk me oleme ametlikult Mehhiklased!!! Üks asi millest ma aru ei saa on see et kui ma küsisin eelmistelt "mehhiklastelt" palju nende viisad maksid siis nad ütlesid, et umbes 70-80 eurot. Aga minu viisa maksis ainult 26 eurot, mille ma maksin ka siis kui ma seda soomes tegin ja siin ei pidanud ma selle eest midagi maksma.
Kool. Nagu mõned teist teavad, siisi mul oli vahepeal koolis "probleeme" ehk mulle öeldi, et ma pean klassi vahetama. Eile oli emaga direksioon, kus öeldi, et jah ma pean seda tegema. Aga see ei ole sellepärast, et mu klass mull
e halb oleks, nagu mu grupijuht ütles. Ka Clemens ja Milena (Saksamaa) peavad klassi vahetama. See on selleks, et me saaksime proovida erinevaid ainaid ja kõik ainult heaga. Nimelt meie kool on selline ettevalmistav kool ülikooliks. See ei ole kutsekooli päris, sest meil ei ole praktilist osa. Aga meil on erinevad suunad. Mina käin hetkel administratsiooni suunas, mis on suht sarnane mu vana suunaga Eestis. Veel sain teada, et ma ei tohi juukseid värvida, sest see on mehhikos suht imelik aga kui mu ema seletas ära, et blond on mu loomulik värv ja ma tahan oma loomulikku värvi siis lubati edasi värvida. Sain ka paar kiidusõna. Meil oli vahepeal kooli mingi katusealune või peotelk püsti, meie klassi ees. Ma siis üksi lükkasin kõik vee maha sealt, samal ajal kui poisid vaatasid pealt.
Sain paar küsimust ka enne Ask'is. Esimene küsimus oli päevaküsimus, mis igapäev muutub aga see sobis mulle väga hästi.
Mis sind nutma ajab?
Kui keegi hakkab mulle mu eesti perest rääkima.
Miks see sind nutma ajab?
Vastus on väga lihtne. Ole ise 11 kuud eemal oma perest, kellega sa saad rääkida vaid arvuti teel. Muidu ma ei mõtle sellest, et ma igatsen neid ja akoduigatsust ei ole aga kui keegi küsib, kas ma igatsen neid siis üritan vägisi pisaraid tagasi hoida. Vahest juhtub seda ka siis kui on natuke raskem olla.
Millal sa Mehhikost tagasi jõuad?
Ma ei oska kahjuks täpset kuupäeva öelda aga umbes kaheksa kuu pärast, ehk juuni lõpus või juuli alguses.
Kui teil on veel küsimusi siis võite igalpool alati küsida. Üks hea uudis ka, mulle meeldib nüüd kaks uut toitu, üks on roheline salsa, punane ei meeldi. Ja teine on mais majoneesi, juustu ja chilliga.
Ma ei tea kas ma olen siinse tähelepanuga juba ära harjunud või milles asi on aga ma nüüd üritan oma juukseid saada loomuliku värvi ehk peaaegu blondiks. Ja nagu Kaisa on ka kirjutanud siis ka mind koheldakse nagu printsessi. Ma elan mega pisikeses kohas, kus reaalselt kõik teavad mind ja ma ei tea kuidas ma Eestis ära harjun sellega, et ma olen lihtsalt olemas ja keegi pööra väga tähelepanu. Võibolla esimesed kaks nädalat küsitakse kuidas oli jne, aga see on ka kõik.
Ma isegi ei vabanda, sest ma kirjutasin seda postitust just mingi kolm või neli tundi.
Musid-kallid
Karmel
El rio. Peaaegu kuuaega tagasi käisin ma koos oma mega ägetate sõpradega jõe ääres. Jõgi ise asub mägede vahel ja on vist kõige ilusam koht kus ma käinud olen. Käisin seal siis oma klassiõe Conchise ja ta õe Dulce, Clemensi (võp austriast), Cheche ja Christianiga. Läksime sinna mototaksiga. Tagasi tulime jala. Kõmpisime ilusti tund aega päikse käes ja muidugi ja sain ilusa põletuse jälle aga pruunimaks ma ikka ei saa. Peale jõe ääres käimist läksime Conchise, Dulce ja nende emaga pizzat sööma, ning peale seda koju. Päev ise oli mega tore, oleme juba mitu korda plaaninud uuesti minna aga siiani ei ole veel jõudnud.
Puebla. Oktoobri viimasel nädalal käisime perega Pueblas. Seekord läksime siis bussiga ja tulime ka bussiga. Mineku põhjuseks oli siis õe auto võitmine. Ja vend pigem võitis 20 000 peesot kui sai stippi. Käisime ka kinos, Cinemex'is mis on palju suurem kui see mis on Juchitanis, seal on Henry's cineema. Juchitanis on meil reaalselt kõik hetkel kinos olevad filmid nähtud peale "Dracula" ja "Annabelle", sest esimene on mõtetu ja teist me konkreetselt keeldume emaga vaatama minemast, sest see on mega õudne. Pueblas väga midagi ei teinud, käisime mingitel sugulastel külas, kellel sündis beebi ja muidugi oli ta mega armas. Käisime ka Liverpool'is jõulu asju ostmas jälle.
Chiapas. Selle nädalavahetuse veetsime Chiapases, Lagunasest 3,5 autosõidu tunni kaugusel. Sinna mineku põjhus oli jalgpalli mäng. Mängisid siis Cruz Azul Lagunas ja Chiapas Jaguars. Mäng lõppes 0:0 seisuga. Kõik oli mega supper, eriti tuju, mida ei suutnud isegi õe vingumine ja armukadetsus alla viia. Teisel päeval käisime Chiapase kesklinnas. See on lihtsalt mega ilus linn. Poleks osanud arvatagi, et nii ilus koht on peidus sellises suur linnas.
Jalgpall. Nagu te juba aru saite siis on mul kolmkorda nädalas trenn. Vahest saab sellest ka neli kui võistlused on mingil päeval kui trennipäev ei ole. Ma isegi ei tea enam millal jalgpalli ei olnud viimati, sest kui mul trenni või mängu ei ole, siis ma käin teiste mängu vaatamas. Eile käisin näiteks CECYTE vs CECA mängu vaatamas ehk minu kool versus kool kus mu õde töötab. Minu kool võitis mingi kuus null vist. Reedel on ka mule ndal jälle mäng. Cruz Azul vs CECYTE, ehk minu tiim vs mu kool. Saab põnev olema, sest tahaks ju ikka, et oma meeskond võidaks aga tahaks ka ju, et mu kool võidaks.
VIISA!!!! Käisime clemensiga juba kuuaega tagasi viimast korda Salina Cruzis viisa asjus. Ehk me oleme ametlikult Mehhiklased!!! Üks asi millest ma aru ei saa on see et kui ma küsisin eelmistelt "mehhiklastelt" palju nende viisad maksid siis nad ütlesid, et umbes 70-80 eurot. Aga minu viisa maksis ainult 26 eurot, mille ma maksin ka siis kui ma seda soomes tegin ja siin ei pidanud ma selle eest midagi maksma.
Kool. Nagu mõned teist teavad, siisi mul oli vahepeal koolis "probleeme" ehk mulle öeldi, et ma pean klassi vahetama. Eile oli emaga direksioon, kus öeldi, et jah ma pean seda tegema. Aga see ei ole sellepärast, et mu klass mull
e halb oleks, nagu mu grupijuht ütles. Ka Clemens ja Milena (Saksamaa) peavad klassi vahetama. See on selleks, et me saaksime proovida erinevaid ainaid ja kõik ainult heaga. Nimelt meie kool on selline ettevalmistav kool ülikooliks. See ei ole kutsekooli päris, sest meil ei ole praktilist osa. Aga meil on erinevad suunad. Mina käin hetkel administratsiooni suunas, mis on suht sarnane mu vana suunaga Eestis. Veel sain teada, et ma ei tohi juukseid värvida, sest see on mehhikos suht imelik aga kui mu ema seletas ära, et blond on mu loomulik värv ja ma tahan oma loomulikku värvi siis lubati edasi värvida. Sain ka paar kiidusõna. Meil oli vahepeal kooli mingi katusealune või peotelk püsti, meie klassi ees. Ma siis üksi lükkasin kõik vee maha sealt, samal ajal kui poisid vaatasid pealt.
Sain paar küsimust ka enne Ask'is. Esimene küsimus oli päevaküsimus, mis igapäev muutub aga see sobis mulle väga hästi.
Mis sind nutma ajab?
Kui keegi hakkab mulle mu eesti perest rääkima.
Miks see sind nutma ajab?
Vastus on väga lihtne. Ole ise 11 kuud eemal oma perest, kellega sa saad rääkida vaid arvuti teel. Muidu ma ei mõtle sellest, et ma igatsen neid ja akoduigatsust ei ole aga kui keegi küsib, kas ma igatsen neid siis üritan vägisi pisaraid tagasi hoida. Vahest juhtub seda ka siis kui on natuke raskem olla.
Millal sa Mehhikost tagasi jõuad?
Ma ei oska kahjuks täpset kuupäeva öelda aga umbes kaheksa kuu pärast, ehk juuni lõpus või juuli alguses.
Kui teil on veel küsimusi siis võite igalpool alati küsida. Üks hea uudis ka, mulle meeldib nüüd kaks uut toitu, üks on roheline salsa, punane ei meeldi. Ja teine on mais majoneesi, juustu ja chilliga.
Ma ei tea kas ma olen siinse tähelepanuga juba ära harjunud või milles asi on aga ma nüüd üritan oma juukseid saada loomuliku värvi ehk peaaegu blondiks. Ja nagu Kaisa on ka kirjutanud siis ka mind koheldakse nagu printsessi. Ma elan mega pisikeses kohas, kus reaalselt kõik teavad mind ja ma ei tea kuidas ma Eestis ära harjun sellega, et ma olen lihtsalt olemas ja keegi pööra väga tähelepanu. Võibolla esimesed kaks nädalat küsitakse kuidas oli jne, aga see on ka kõik.
Ma isegi ei vabanda, sest ma kirjutasin seda postitust just mingi kolm või neli tundi.
Musid-kallid
Karmel
sa oled mega tubli ja kallis
VastaKustuta