Nagu paljud teist teavad siis ma olen juba kuuaega Eestis olnud.
Saabudes ootas mind tore üllatus sõbrad olid lennujaama vastu tulnud, ning hiljem olid kõik ka kodus mulle üllatuspeo korraldanud. Kõik oli väga tore, eesti toit oli väga maitsev kuid samas ka võõras.
Eestiaega sisse elamine käis väga kiiresti, sest väga magada ei saanud, kaks päeva olin kodus ja siis juba tööle. Nüüd ma käingi tööl teenin raha, et saaks varsti tagasi minna.
Sõpradega on lood hoopis vastupidi. Need keda arvasin, et ei ole enam sõbrad on endiselt sõbrad ning need kes olid terve aasta olemas on kuidagi ära kadunud.
Kohe varsti saab saab ka täpselt aasta mööda sellest kui ma pühkisin kodumaa tolmu jalgadelt ning läksin teisepoole suurt lompi.
Aasta sisaldas endas kõike: kurbust, rõõmu, viha, ilusaid kohti ja palju inimesi. Kindlasti jään kõiki neid inimesi igatsema, kui ma seda juba praegu ei tee.
pühapäev, 2. august 2015
kolmapäev, 8. aprill 2015
8 meses y todavia no hablo español perfecto.
Jah inimesed mul on suur mure, ma olen olnud juba kaheksa kuud siin pool lompi. Aeg on nii kiiresti läinud ja ma ei ole absoluutselt valmis lahkuma. Enamus eesmärke on mul küll juba täidetud aga no see keel kohe üldse ei arene enam. Ma saan küll sõpradega räägitud ja kõik aga no mina sellest kooli jamast küll midagi ei jaga. Ja mul on reaalselt mingi blokk peal, et ma ei suuda enam õppida hispaania keelt.
Tegelt mul ei ole väga palju uut juhtunud siin selle kuuajaga. Kool, kodu ja trenn nagu ikka. Ainult, et eelmine nädal hakkas vaheaeg jälle, mis siiani kestab. Esmaspäeval lähen jälle kooli.
Eelmine nädal viibisin ma jälle venna juures, sest vennal oli sünnipäev. Läksime emaga laupäeval sinna, õde ja isa tulid neljapäeval. Veel olid seal mu onud ja tädid. See laupäev läksime Veracruzi. Nii ilus koht. Aga ranna poole pealt on see rohkem nagu Pärnu. Väga hullult ülerahvastatud. Tagasi koju tulime Pühapäeval.
Esmaspäeval ja eile käisime jõe ääres ja üldse olin sõpradega. Täna pesen ma lõpuks oma pesu ära ja õhtul lähen trenni. Homme lähme hommikul vara juba jõe äärde, lähme koristama seda. Reedel ei tea veel mis teeb ja laupäeval lähme peole.
Mul oli ühekorra koduigatsus ka, aga see läks juba mööda. Oma arvuti sain ka korda!!!
Musid-kallid
Karmel
Tegelt mul ei ole väga palju uut juhtunud siin selle kuuajaga. Kool, kodu ja trenn nagu ikka. Ainult, et eelmine nädal hakkas vaheaeg jälle, mis siiani kestab. Esmaspäeval lähen jälle kooli.
Eelmine nädal viibisin ma jälle venna juures, sest vennal oli sünnipäev. Läksime emaga laupäeval sinna, õde ja isa tulid neljapäeval. Veel olid seal mu onud ja tädid. See laupäev läksime Veracruzi. Nii ilus koht. Aga ranna poole pealt on see rohkem nagu Pärnu. Väga hullult ülerahvastatud. Tagasi koju tulime Pühapäeval.
Esmaspäeval ja eile käisime jõe ääres ja üldse olin sõpradega. Täna pesen ma lõpuks oma pesu ära ja õhtul lähen trenni. Homme lähme hommikul vara juba jõe äärde, lähme koristama seda. Reedel ei tea veel mis teeb ja laupäeval lähme peole.
Mul oli ühekorra koduigatsus ka, aga see läks juba mööda. Oma arvuti sain ka korda!!!
Musid-kallid
Karmel
esmaspäev, 2. märts 2015
Elu on rutiiniks muutunud jälle
Kaks nädalat on jälle möödas. Lugesin just oma eelmise postituse lõppu ja no ei mahu pähe kuidas need negatiivsed asjad küll mu ellu ära mahtusid. Ehk mu elu on tegelikult üks suur positiivsuse hunnik.
Juba kaks nädalat tagasi kui ma olin postituse jõudnud üles panna, hakkasid klassikaaslased rääkima, et nad igatsesid mind ja arvasid, et ma läksin tagasi Eestisse. No tegelikult seda ütlesid päris paljud ja kui ma venna juures olin küsiti ka mu kohta pääris palju. No tegelt on ju tore kui sa tead, et nii palju inikesi sind igatseb. Isegi üks inimene kellega ma ei olnud rääkinud umbes kaks pool kuud kirjutas mulle, et kas ma läksin tagasi. Okei see selleks...
Väga midagi uut tegelikult ei ole, enamus õpetajaid on samad. Enamus õpetajetga ei pea ma midagi tegema, sest nad saavad aru, et mu hinded ei ole olulised ja ma võin oma asju teha tunnis. Klassikaaslased on mega toredad ja uurivad koguaeg kuidas läheb, küsivad mu arvamust. Küsitakse palju ka Eesti kohta. Poisid laulavad mulle pidevalt ja no ma ei tea tegelt on kõik palju parem.
Vahepeal olen käinud ka Santo Domingos jälle, see rohkem juba nagu traditsioon, et käin laupäeviti seal. Nad siiski nagu teine pere mulle. See laupäev käisin ka muidugi ja jäin ööseks sinna, sest emal pidid sõbrannad jääma ööseks meile aga nad vist siiski ei jäänud. Tegime tlayudasid Conchise juures ja no nii head. Ise tehtud ikka kõige paremad. Ma ei tea mis ma küll kuidas ma ilma nendeta hakkama sain. See reaalselt mu lemmik söök siin, peaagu igapäev söön neid.
Pühapäevad on olnud natuke erinevad, sest isa sai ametikõrgendust ja käib igapäev tööl nüüd. Seda küll ajutiselt aga no me ei käi igapäev Juchitanis enam. Eelmine pühapäev näiteks käisime Ixtepecis. Aga mulle ei antud vaba aega seal, sest käisime ema sõbranna juures, kes õmbleb talle traditsioonilist riietust. Peale seda käisime küll Juchitanis aga seda ainult kinos käimiseks. Käisime vaatamas "50 Sombras de Grey". Õhtul läksime otse loomulikult Matiasesse.
See pühapäev ei teinud me reaalselt mitte midagi. Hommikul läksin koju ja sõin ema ning ta sõbrannadega hommikust. Ning õhtul vaatasime Oscareid. Nii kahju, et Eesti ei võitnud aga seda oli arvata ka.
See tuli ka meelde, me saame neljapäeviti koju kell kolm aga siiani ma olen saanud kell 11 ja kell 12, sest miks mitte. Siiani on tavaline, et palju tunde ära jääb.
Midagi huvitavat ei ole aga teate nüüd, et olen endiselt elus.
Musid-kallid
Karmel
Vahepeal läks jälle nädal mööda. Ma unustasin selle eelneva teksti üles panna. Ma loodan, et te pahased ei ole.
Väga midagi muutunud ei ole. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel käisin trennis. Laupäeval olid võistlused. Tegelt oli kaks mängu aga ma sain mängida ainult ühe, sest teine oli liiga hilja. Nimelt pidin minema vanematega peole, mis oli minu jaoks mega igav. Parim osa selle peo juures oli see, et seal oli üks naine kes käis umbes neli aastat tagasi Eestis vabatahtlikuks.
Läksime õega koju ja no ei saanud seda ust lahti. Miks? sest isa oli keeranud lukku luku, mida me kunagi ei lukusta kui me oleme Lagunases. Mis siis muud kui läksime tagasi peole. Mina läksin suht kohe uuesti ära, sest ma läksin oma lemmik sööki sööma sõpradega.
Laupäevast veel ka seda, et ma põlesin näost täiesti ära, täiesti tavaline ju siin, et enne mingit pidu ma muutun tomatiks. Siiamaani küsitakse, mis mu näoga juhtus.
Eile käisime Matiases ja käisime ka laadal? midagi sellist see oli. Seal oli nii müümist kui ka lõbustus atraksioone. Käisime õega ka ühe peal, päris okei oli. Rohkem midagi ei toimunud eelmine nädal.
Musid-kallid
Karmel
Juba kaks nädalat tagasi kui ma olin postituse jõudnud üles panna, hakkasid klassikaaslased rääkima, et nad igatsesid mind ja arvasid, et ma läksin tagasi Eestisse. No tegelikult seda ütlesid päris paljud ja kui ma venna juures olin küsiti ka mu kohta pääris palju. No tegelt on ju tore kui sa tead, et nii palju inikesi sind igatseb. Isegi üks inimene kellega ma ei olnud rääkinud umbes kaks pool kuud kirjutas mulle, et kas ma läksin tagasi. Okei see selleks...
Väga midagi uut tegelikult ei ole, enamus õpetajaid on samad. Enamus õpetajetga ei pea ma midagi tegema, sest nad saavad aru, et mu hinded ei ole olulised ja ma võin oma asju teha tunnis. Klassikaaslased on mega toredad ja uurivad koguaeg kuidas läheb, küsivad mu arvamust. Küsitakse palju ka Eesti kohta. Poisid laulavad mulle pidevalt ja no ma ei tea tegelt on kõik palju parem.
Vahepeal olen käinud ka Santo Domingos jälle, see rohkem juba nagu traditsioon, et käin laupäeviti seal. Nad siiski nagu teine pere mulle. See laupäev käisin ka muidugi ja jäin ööseks sinna, sest emal pidid sõbrannad jääma ööseks meile aga nad vist siiski ei jäänud. Tegime tlayudasid Conchise juures ja no nii head. Ise tehtud ikka kõige paremad. Ma ei tea mis ma küll kuidas ma ilma nendeta hakkama sain. See reaalselt mu lemmik söök siin, peaagu igapäev söön neid.
Pühapäevad on olnud natuke erinevad, sest isa sai ametikõrgendust ja käib igapäev tööl nüüd. Seda küll ajutiselt aga no me ei käi igapäev Juchitanis enam. Eelmine pühapäev näiteks käisime Ixtepecis. Aga mulle ei antud vaba aega seal, sest käisime ema sõbranna juures, kes õmbleb talle traditsioonilist riietust. Peale seda käisime küll Juchitanis aga seda ainult kinos käimiseks. Käisime vaatamas "50 Sombras de Grey". Õhtul läksime otse loomulikult Matiasesse.
See pühapäev ei teinud me reaalselt mitte midagi. Hommikul läksin koju ja sõin ema ning ta sõbrannadega hommikust. Ning õhtul vaatasime Oscareid. Nii kahju, et Eesti ei võitnud aga seda oli arvata ka.
See tuli ka meelde, me saame neljapäeviti koju kell kolm aga siiani ma olen saanud kell 11 ja kell 12, sest miks mitte. Siiani on tavaline, et palju tunde ära jääb.
Midagi huvitavat ei ole aga teate nüüd, et olen endiselt elus.
Musid-kallid
Karmel
Vahepeal läks jälle nädal mööda. Ma unustasin selle eelneva teksti üles panna. Ma loodan, et te pahased ei ole.
Väga midagi muutunud ei ole. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel käisin trennis. Laupäeval olid võistlused. Tegelt oli kaks mängu aga ma sain mängida ainult ühe, sest teine oli liiga hilja. Nimelt pidin minema vanematega peole, mis oli minu jaoks mega igav. Parim osa selle peo juures oli see, et seal oli üks naine kes käis umbes neli aastat tagasi Eestis vabatahtlikuks.
Läksime õega koju ja no ei saanud seda ust lahti. Miks? sest isa oli keeranud lukku luku, mida me kunagi ei lukusta kui me oleme Lagunases. Mis siis muud kui läksime tagasi peole. Mina läksin suht kohe uuesti ära, sest ma läksin oma lemmik sööki sööma sõpradega.
Laupäevast veel ka seda, et ma põlesin näost täiesti ära, täiesti tavaline ju siin, et enne mingit pidu ma muutun tomatiks. Siiamaani küsitakse, mis mu näoga juhtus.
Eile käisime Matiases ja käisime ka laadal? midagi sellist see oli. Seal oli nii müümist kui ka lõbustus atraksioone. Käisime õega ka ühe peal, päris okei oli. Rohkem midagi ei toimunud eelmine nädal.
Musid-kallid
Karmel
esmaspäev, 9. veebruar 2015
YFU trip ja muud tegemised.
Juba on üle poole aasta möödas. Kõigest umbes neli ja pool kuud ees veel. Vahepeal on minu jaoks palju asju juhtunud. Samas ei tundu need sellised asjad millest teile kirjutada. Ja no neid emotseene mis ma kogesin viimase nädala jooksul ei ole võimalik kirjeldada.
Viimased kolm nädalat ma ei viibinud kodus. Esimesed kaks nädalt olin venna juures ja viimane nädal oli kaua oodatud YFU reis.
17 jaanuar, kell 10 asusime Lagunasest teele Puebla poole. Sinna läksin koos sõbranna ja ta vennaga. Kohale jõudsime umbes kuue ajal õhtul. Käisime tacosid söömas ja läksime ühele sünnipäevale. Ööbisin selle sõbranna juures, sest kodus ei olnud sooja vett.
Pühapäeva hommikul käisime korra venna juures ning läksime keskusesse sööma. Peale söökist läksime linna nimega Cholula. Käisime püramiidi otsas, ostisme erinevaid asju. Enne kui arugi saime, olime käinud ringi viis tundi. Koju jõudsin uute pükste, seljakoti, kahe sõrmuse ja kahe käepaelaga. Tol ööl magasin jälle tema juures, sest ma isegi ei tea kus vend oli. Enne magama minekut vaatasime filmi.
Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ei teinud ma midagi, sest oli koolis. Ühel õhtul nendest käisime wingse ostmas ja läksime venna sõbra juurde neid sööma. Rohkem midagi ei teinud. Neljapäval käisime õhtul vennaga peol kuskil banda kohas. Reedel käisime venna sõbra juures istumas ning laupäeval jälle peole. Pühapäeval ei teinud me midagi, vend koristas maja ja pesi oma pesu.
Esmaspäeval pesin mina oma pesu ja pesin põrandaid. Teisipäeval olime kodused. Kolmapäeval käisime jälle peol. Ning ülejäänud nädala olin ma lihtsalt kodus. Laupäval käisime väljas söömas ning läksime venna sõbra juurde jälle. Õhtul läksin koju asju pakkima, sest järgime päev oli juba minek pealinna. Magama sain muidugi alles umbes pool kolm ja äratus oli kell neli.
Pühapäeva hommikul läksin vennaga koos bussijaama, kus sain kokku Clemensiga. Ta oli ka oma vennaga Pueblas. Nii me siis läksime kahekesi kell kuus hommikul bussipeale. Pealinna jõudsime poolteist tundi hiljem. Kogunemis koht oli lennujaamas. Sealt läksime hiljem kõik koos jälle bussi peale. Need emotsioonid mis seal tekkisid on kirjeldamatud. Kõik tunded kõige esimesest päevast tulid tagasi. Päris paljud lihtsalt hakkasid räigelt juttu rääkima, et see kõik unustada. Läksime Mexico City ajaloolisse kohta, kus meil oli vist umbes viis tundi vaba aega. Esimesel päeval veetsime aega Clemensi, Kaisa ja Virginijaga. Käisime Monumento de la revolucion'i juures ja seal sai minna üles kuppli alla kuhu me ka läksime. Edasi liikusime Angel de la indepencia juurde. Ning muidugi ei saanud me ilma starbucksita. Tagasi kogunemis kohta läksime taksoga, sest kõigi jalad olid kõndimisest valusad. Peale seda läksime hotelli ning kell seitse sai süüa.
Esmaspäval oli meil kesk-aastaseminar, mis ise oli umbes kolm tundi, peale seda läksime kohta nimega Chapultepec, kus meil oli umbes poolteist tundi aega. Käisime söömas, milleks oli mingi traditaiooniline mehhiko toit aga ma kahjuks selle nime ei mäleta. Peale seda läksime kuskile teise kohta, mille nime ma ka ei mäleta kahjuks. Seal oli meil aega kaks või kolm tundi. Peale seda läksime hotelli, kell seitse sõime õhtust jälle. Peale õhtusööki vaatasime Clemensi toas filmi "Lase sisse see õige". Ning siis oli aeg juba magama minna.
Teisipäeva hommikul kell seitse pidime juba asjad bussi viima ja peale seda hommikust sööma. Päev möödus meil bussis, sest läksime edasi järgmisesse kohta. Esimene peatus oli Piramides Teotihuacan. Seal on kaks suuremat püramiidi. Esimene, tähtsam on päikse püramiid ja teine on kuu oma. Käisime seal päikse oma tipus ka. Üles jõudmine oli surmav, ma mõtlesin, et kukkun alla sealt. Kui lõpuks kohale jõudsime oli vaade imeline. Tegime palju pilte lippudega ja muidugi mis reis see on kui ei tee grupiselfie't. Tagasi alla jõudes ostsime suveniire ja oligi aeg tagasi bussi minna. Vahepeal tegime veel ühe söögi peatuse ning Huastecasse jõudsime umbes kell kümme. Sõime õhtust ja jagati majakestesse.
Kolmapäval kell üheksa oli hommikusöök. Peale seda läksime raftingut tegema. Ma ei tea kuidas seda teisiti sõnastada. Aga olime viis tundi jõel. Meie paadist keegi välja ei kukkunud raksetes kohtades ning saime isegi kiita, sest me päästsimeinimesi ja aere ja olime muidu tublid. Saime ka mega palju nalja sõidu ajal, sest meil oli täiega tore juhendaja. Meie paadis oli ka üks tüdruk argentiinast. Vahepeal hüppasime ka kaljult alla ja ujusime niisama. Sõitsime ka päevitavast krokodillist mööda. Peale seda sõime lõunat ning läksime tagasi ööbimis kohta. Kell üheksa sõime õhtust ning peale seda tehti meile lõket ja grillisime vahukomme. Kohal oli ka laulja.
Neljapäval oli jälle kell üheksa hommikusöök. Peale seda oli kiire ülekordamine eilsest, ning juba läksimegi koskedest alla hüppama. See oli lihtsalt mega lahekogemus. Muidugi tehti iga kose juures ka pilti. Sõime lõunat ning läksime kaljult alla laksuma. Mina seda osa ei teinud. Kuigi nad üritasid mind ümberveenda väga palju kordi. Peale seda oli meil väike snäkk ja tagasi ööbimiskohta. Kell üheksa oli jälle õhtusöök. Peale seda lauldi kahele inimesele sünnipäevalaulu ja sõime kooki. Hiljem oli meile korraldatud pidu, kus saime erinevaid kokteile, mis olid siiski alkoholivabad, tantsisime, tehti erinevaid mänge. Pärast rääkisime korraldajatega juttu umbes kella üheni ja oligi aeg magama minna.
Reedel oli kell kuus juba hommikusöök ja oligi aeg minna bussi ning hakkata sõitma Mexico City poole. Jõudsime lennujaama kell viis. Meie buss läks kell 9.35 bussijaamast. Umbes kell pool üheksa hakkasime bussijaama poole minema. Bussiga ootas ees jälle 12 tunnine sõit. Vahepeatus oli ka Pueblas, kust tuli peale Clemensi hostvend. Lagunasesse jõudsime laupäeva hommikul kell 9.
Laupäval ma midagi ei teinud, õhtul läksin Santa Domingusse Conchise juurde Clemensi ja Luis Jonathaniga. Koju jõudsin öösel mingi aeg.
Pühapäval käisime hommikul tacosid söömas. Päeval pesin mina pesu, isa oli tööl ning ema ja õde läksid Juchitani. Õhtul kui isa töölt tuli, läksime ka meie sinna. Peale seda läksime Matiasesse.
Täna on mul üle kahe kuu esimene koolipäev, mis algas supper halvasti. Kõigepealt ei olnud minu vannitoas soojavett. Hommikul kooli jõudes sain teada, et kaheksaks peab alles kooli tulema. Väga midagi koolis muutunud ei ole, minu klassis on uued toollauad. Ülejäänud on sama masendav.
Lisaks olid mul terve nädalavahetus väga masendavad mõttet perevahetuse ja aastapooleli jätmise osas. Aga hetkel on need läinud, niiet kõik on korras.
Musid-kallid
Karmel
teisipäev, 20. jaanuar 2015
Ma olen väga laisk või koguaeg tegemist.
Hei.
Alles olid jõulud ja siis aastavahetus. Aeg on igate pidi niiiii kiiresti läinud, et ise ka ei usu. Eelmine aasta läks nagu linnutiivul. See aasta oli minu jaoks kindlasti väga muutuste rohke, igatepidi. Muidugi kuulub sinna juurde ka elukoha vahetus. Viimasest on möödas juba 5 kuud. Kuus väga lühikest kuud on veel ees. Mis tähendab seda, et juba varsti ma tulengi ju koju. See on teine asi mis on läinud väga kiiresti. Kolmas on aasta 2015. Juba on möödas nädal aega. Aga mis ma siis see nädal teinud olen.
Käinud "peol", olnud sõpradega, perega olnud.
Aasta viimasel päeval käisime Matiases, isa vanemate juures. Muidugi oli seal mega palju rahvast ja isegi mitte terve suguvõsa ei olnud seal. Nägin jälle ühte uut sugulast, keda ma jõulude ajal ei näinud.
Aastavahetus ise oli mega igav. Rakette oli aga väga vähe, minu tipp-sündmus oli see kui ma sain käest lasta seda pikka pulka. Suurirakette nagu eestis kombeks on, ei olnud meil ühtegi. Siin on kombeks ka varem valmis teha mingi nukumoodi asi. See on siis paberit ja rakette täis topitud. Kell kaksteist pannakse talle tuli otsa ja siis see paugub hirmsasti pärast. Samuti on kombeks süüa 12 viinamarja. Kell 12 saime ka süüa.
Kui Eestis tavaliselt süüakse enne kõhud täis ja peale 12 süüakse kooki, siis siin enne süüa ei saa, vähemalt minu peres. Vennaga ma öösel peole ei jõudnudki.
Alles olid jõulud ja siis aastavahetus. Aeg on igate pidi niiiii kiiresti läinud, et ise ka ei usu. Eelmine aasta läks nagu linnutiivul. See aasta oli minu jaoks kindlasti väga muutuste rohke, igatepidi. Muidugi kuulub sinna juurde ka elukoha vahetus. Viimasest on möödas juba 5 kuud. Kuus väga lühikest kuud on veel ees. Mis tähendab seda, et juba varsti ma tulengi ju koju. See on teine asi mis on läinud väga kiiresti. Kolmas on aasta 2015. Juba on möödas nädal aega. Aga mis ma siis see nädal teinud olen.
Käinud "peol", olnud sõpradega, perega olnud.
Aasta viimasel päeval käisime Matiases, isa vanemate juures. Muidugi oli seal mega palju rahvast ja isegi mitte terve suguvõsa ei olnud seal. Nägin jälle ühte uut sugulast, keda ma jõulude ajal ei näinud.
Aastavahetus ise oli mega igav. Rakette oli aga väga vähe, minu tipp-sündmus oli see kui ma sain käest lasta seda pikka pulka. Suurirakette nagu eestis kombeks on, ei olnud meil ühtegi. Siin on kombeks ka varem valmis teha mingi nukumoodi asi. See on siis paberit ja rakette täis topitud. Kell kaksteist pannakse talle tuli otsa ja siis see paugub hirmsasti pärast. Samuti on kombeks süüa 12 viinamarja. Kell 12 saime ka süüa.
Kui Eestis tavaliselt süüakse enne kõhud täis ja peale 12 süüakse kooki, siis siin enne süüa ei saa, vähemalt minu peres. Vennaga ma öösel peole ei jõudnudki.
******************************
Vahepeal on aeg veel kiiremini läinud kui ennem, ehk juba pea kolm nädalat on olnud jaanuar 2015. Ma nüüd siis lõpuks kirjutab teile jälle. Pean tunnistama, et mul on tegelikult aega kirjutada küll, päeval, sest õhtuti käin väljas. Aga lihtsalt ei viitsi. Ega mul midagi hullu juhtunud ei olegi, käisin pea-aegu igaõhtu tlaydasid söömas ja hommikuti käisin tacosid söömas.
Hetkel olen ma Pueblas, venna juures, resideerun siin kaks nädalat. Peale seda lähen yfu keskaasta tripile. Ehk kolm nädalat ei ole kodus.
Laupäeva hommikul kell 10 hakkasime sõitma. Tulin siia koos sõbranna ja ta vennaga. Kohale jõudsime umbes kell viis. Käisime tacosid söömas, sest keegi polnud hommikust saadik söönud. Umbes seitsme aeg läksime ühele sünnipäevale.
Eile, pühapäeval käisime siin samas kõrval linnas nimega Cholula. Käisime lihtsalt umbes viis tundi ringi. Sain selle koha ajaloost ka natuke rohkem teada.
Tegime ka juba nädalavahetuseks plaane. Mu venna ülikooli kõrval mega palju klubisid ja baare. Rohkem kui Tallinnas kokku on. Ja need ei ole ainsad. Kindel laks, et sinna minek.
Rohkem midagi huvitavat ei olegi juhtunud. Kui midagi juhtub siis kunagi panen kirja ka.
Facebooki panin pilte ka natuke. Nii palju kui mul neid telefonis on, sest mul arvuti otsustas sussid püsti visata. Aga eks kunagi ehk saate neid pite, kunagikui tagasi kodumaal olen.
Musid-kallid
Karmel
kolmapäev, 31. detsember 2014
Elu on üks suur pidu
Hei!!!!
Istun mina hetkel juuksuri juures ja ootan ema. Mõtlesin, et pean ikka selle viimase postituse ära tegema, sest ma ju vahepeal käisin rannas ja jõulud olid ja ma olen veel umbes tuhandel ja ühel peol ja mitte nii väga peol käinud.
Ma isegi ei mäletanud enam millest ma viimane kord kirjutasin, pidin üle vaatama.
Igastahes, 16-22 detsember käisin ma Pinotepas, mis on umbes 800 kilomeetrit ja sõitsime 12 tundi.
PÄEV 1: Pidime ju ikka sellises imelises kohas nagu Huatulco's peatuse tegema. Samuti tegime veel ühe ranna ääres peatuse aga ma tõesti ei mäleta mis selle nimi oli. Seal oli väga palju turiste ja see on rohkem surfi rand, seal isegi väiksed poekesed kust saab laenata igas suuruses lainelaudu. Tegime pilti ka. Nägime seal mingit kuulsat Mehhiko näitlejat ja ta poega,ta poeg ka kuulus, pidime siis ikka pilti ka tegema nendega. Kohale jõudsime umbes kell neli õhtul. Hiljem läksime parki ja sõime takosid.
PÄEV 2: Crizbel jõudis kohale, seda küll umbes kolme aeg aga ega me midagi ei teinud nagunii hommikul. Me olime Clemensiga muidugi eriti rõõmsad, sest olime Crizbeliga enne rääkinud ainult whatsappis. Õhtul läksime jälle parki ja sõime takosid.
PÄEV 3: Lõpuks läksime me ka randa, kus me viibisime järgmised kaks ja pool päeva. Esimesel päeval me ei teinud midagi eriti, ainult väga palju pilte, sest oli ju vaja seda ilu pildistada mis seal oli ja no see päikeseloojang, seeon lihtsalt seisime jalgupidi meres ja imetlesime seda. Veendusime Clemensiga, et meil on lihtsalt mega ilus elu siin. Õhtul kui juba pime oli, vedasime toolid liivale ja imetlesime taevast ning rääkisime juttu.
PÄEV 4: Oli nii supper. Kohati tekkis tunne nagu oleks filmis või midagi. Käisime paadiga sõitmas orus, ning hiljem ka ujumas. Õhtuks sõime kala, mis oli väga hea. Ja kes tahtis sai kilpkonna mune ka proovida, ma jätsin seekord vahele, ei olnud väga isuäratav. Vahepeal kui aega oli vedelesin ma niisama, võtsin päikest. Kaks tundi ja ma olin nagu keedetud vähk.
PÄEV 5: Hommikul läksime tagasi sinna kus ööbisime. Päeval ei teinud midagi ja õhtul käisime jälle tacosid söömas. Tavaliselt söö kolm või neli tacot, sel päeval sõin 9 tacot, ise ka ei usu.
PÄEV 6: Hommikul ei teinud midagi ja õhtul läksime mingile istumisele. Käisime jälle tacosid söömas, seekord läks sisse juba 10 tacot. Hiljem käisime ühe tuttava juures. Koju jõudsime kell kaks öösel.
PÄEV 7: Oli meie viimane päev Pinotepa's. Seetõttu ka ei teinud midagi. Käisime Puertos, see koht on niii ilus. Pärast käisime jälle Huatulcos, tegime selle kirjaga pilte, mida võite kunagi näha facebookis. Käisime söömas ühas itaalia restos. See kelner oli mega ilus, itaalane. Kõik imetlesid teda kui ta meile süüa tõi. Lagunasesse jõudsime tagasi umbes pool kaksteist. Käisime Puertos ja Huatulcos ujumas ka.
Sellega lõppes meie väike tripike.
23.12 Käisin vennaga õhtul peol. Tegemist oli ta generatsiooni peoga. Alguses oli väga igav, sest teadsin oma venda ja ühte tüdrukut veel. Üks hetk hakkasid kõik rääkima muga. Siis enam nii igav ei olnud.
24.12 JÕULUD!! Hommikul veebisin perega, nägin nende jõuluvana ka. Korraks tuli pisar silma küll, et mis mõttes nad veedavad jõule ilma minuta. Aga see pisar sai kiiresti pühitud. Hiljem veebisin veel perega, siis kui eestis lõi kell 12, sest siis oli minu kallil issil sünnipäev. Õhtul käisime kirikus, peale seda käisime korra Matiases, nägin ühte sugulast, keda ennem näinud ei olnud ja oma ilusat sugulast nägin ka, keda ma nägin esimene kord Pueblas. Hiljem, kell 12 öösel sõime õhtust. Siis ikka nutsin ka korra, sest vanemad rääkisid kui hea on, et terve pere koos ikka on jõulude ajal aga minu pere ju ei olnud siin. Hiljem tantsisime macarena ja las ketchup????i järgi. Jagasime kingitusi ja kõik.
25.12 Olin ma ilmselgelt väga õnnelik, sest ma sain nelja kuu möödudes eesti pärast toitu. Kartulipuder, lihapallid ja jahukaste. Kõik said aru, et ma olen õnnelik. Vahepeal oli natuke draamat ka. Õhtul läksime Meriga Oscari juurde kus sõime liha ja kuulasime muusikat. Kõik oli väga tore, vahepeal punastasin räigelt sest mulle räägiti igast asju. Seal oli ka Oscari parim sõber ja paar inimest veel. Ma nimelt meeldin Oscari parimale sõbrale ja mitte vähe. Üks kutt kes seal oli tegi avarii kui ta sealt ära läks aga kõik on hästi.
26.12 Käisin vennaga ta sõbranna juures, seal oli veel ta sõpru, enamusi juba teadsin õnneks, ehk väga hullu ei olnud. Mängisime igast mänge ja kõik oli tore. Kutsusid mind mingile jalkamängule, ma ei tea millal, kus, või kes mängivad aga muidugi ma lähen. Ma ju lähen igalepoole.
27.12 Ma tegin mitte midagi, ei tahtnud peole minna, sest tahtsin järgmine päev üksi minna peole.
28.12 Oli Conchise sünnipäev ehk käisin peol. Koju jõudsin hommikul. Nägin palju uusi inimesi ja ka vanu tuttavaid.
29.12 Sain lõpuks oma kaua oodatud paki ka kätte. Sain oma kingitused emmelt ja Karlalt ja Joosepilt. VEEL KORD SUUR SUUR AITÄH TEILE. Pisar tuli silma kui emme kaarti lugesin.
Nüüd ma siin istun ja ootan uue aasta algust. Veedame selle Matiases, isa vanemate juures. Tuleme tagasi umbes kolme nelja aeg, vend plaanib peale seda peole minna ja ma ei tea kas lähen kaasa või lähen magama ära. Aga sellest saate lugeda juba uuel aastal.
HEAD VANA-AASTALÕPPU JA UUE ALGUST TEILE.
MUSID-KALLID
Karmel
Istun mina hetkel juuksuri juures ja ootan ema. Mõtlesin, et pean ikka selle viimase postituse ära tegema, sest ma ju vahepeal käisin rannas ja jõulud olid ja ma olen veel umbes tuhandel ja ühel peol ja mitte nii väga peol käinud.
Ma isegi ei mäletanud enam millest ma viimane kord kirjutasin, pidin üle vaatama.
Igastahes, 16-22 detsember käisin ma Pinotepas, mis on umbes 800 kilomeetrit ja sõitsime 12 tundi.
PÄEV 1: Pidime ju ikka sellises imelises kohas nagu Huatulco's peatuse tegema. Samuti tegime veel ühe ranna ääres peatuse aga ma tõesti ei mäleta mis selle nimi oli. Seal oli väga palju turiste ja see on rohkem surfi rand, seal isegi väiksed poekesed kust saab laenata igas suuruses lainelaudu. Tegime pilti ka. Nägime seal mingit kuulsat Mehhiko näitlejat ja ta poega,ta poeg ka kuulus, pidime siis ikka pilti ka tegema nendega. Kohale jõudsime umbes kell neli õhtul. Hiljem läksime parki ja sõime takosid.
PÄEV 2: Crizbel jõudis kohale, seda küll umbes kolme aeg aga ega me midagi ei teinud nagunii hommikul. Me olime Clemensiga muidugi eriti rõõmsad, sest olime Crizbeliga enne rääkinud ainult whatsappis. Õhtul läksime jälle parki ja sõime takosid.
PÄEV 3: Lõpuks läksime me ka randa, kus me viibisime järgmised kaks ja pool päeva. Esimesel päeval me ei teinud midagi eriti, ainult väga palju pilte, sest oli ju vaja seda ilu pildistada mis seal oli ja no see päikeseloojang, seeon lihtsalt seisime jalgupidi meres ja imetlesime seda. Veendusime Clemensiga, et meil on lihtsalt mega ilus elu siin. Õhtul kui juba pime oli, vedasime toolid liivale ja imetlesime taevast ning rääkisime juttu.
PÄEV 4: Oli nii supper. Kohati tekkis tunne nagu oleks filmis või midagi. Käisime paadiga sõitmas orus, ning hiljem ka ujumas. Õhtuks sõime kala, mis oli väga hea. Ja kes tahtis sai kilpkonna mune ka proovida, ma jätsin seekord vahele, ei olnud väga isuäratav. Vahepeal kui aega oli vedelesin ma niisama, võtsin päikest. Kaks tundi ja ma olin nagu keedetud vähk.
PÄEV 5: Hommikul läksime tagasi sinna kus ööbisime. Päeval ei teinud midagi ja õhtul käisime jälle tacosid söömas. Tavaliselt söö kolm või neli tacot, sel päeval sõin 9 tacot, ise ka ei usu.
PÄEV 6: Hommikul ei teinud midagi ja õhtul läksime mingile istumisele. Käisime jälle tacosid söömas, seekord läks sisse juba 10 tacot. Hiljem käisime ühe tuttava juures. Koju jõudsime kell kaks öösel.
PÄEV 7: Oli meie viimane päev Pinotepa's. Seetõttu ka ei teinud midagi. Käisime Puertos, see koht on niii ilus. Pärast käisime jälle Huatulcos, tegime selle kirjaga pilte, mida võite kunagi näha facebookis. Käisime söömas ühas itaalia restos. See kelner oli mega ilus, itaalane. Kõik imetlesid teda kui ta meile süüa tõi. Lagunasesse jõudsime tagasi umbes pool kaksteist. Käisime Puertos ja Huatulcos ujumas ka.
Sellega lõppes meie väike tripike.
23.12 Käisin vennaga õhtul peol. Tegemist oli ta generatsiooni peoga. Alguses oli väga igav, sest teadsin oma venda ja ühte tüdrukut veel. Üks hetk hakkasid kõik rääkima muga. Siis enam nii igav ei olnud.
24.12 JÕULUD!! Hommikul veebisin perega, nägin nende jõuluvana ka. Korraks tuli pisar silma küll, et mis mõttes nad veedavad jõule ilma minuta. Aga see pisar sai kiiresti pühitud. Hiljem veebisin veel perega, siis kui eestis lõi kell 12, sest siis oli minu kallil issil sünnipäev. Õhtul käisime kirikus, peale seda käisime korra Matiases, nägin ühte sugulast, keda ennem näinud ei olnud ja oma ilusat sugulast nägin ka, keda ma nägin esimene kord Pueblas. Hiljem, kell 12 öösel sõime õhtust. Siis ikka nutsin ka korra, sest vanemad rääkisid kui hea on, et terve pere koos ikka on jõulude ajal aga minu pere ju ei olnud siin. Hiljem tantsisime macarena ja las ketchup????i järgi. Jagasime kingitusi ja kõik.
25.12 Olin ma ilmselgelt väga õnnelik, sest ma sain nelja kuu möödudes eesti pärast toitu. Kartulipuder, lihapallid ja jahukaste. Kõik said aru, et ma olen õnnelik. Vahepeal oli natuke draamat ka. Õhtul läksime Meriga Oscari juurde kus sõime liha ja kuulasime muusikat. Kõik oli väga tore, vahepeal punastasin räigelt sest mulle räägiti igast asju. Seal oli ka Oscari parim sõber ja paar inimest veel. Ma nimelt meeldin Oscari parimale sõbrale ja mitte vähe. Üks kutt kes seal oli tegi avarii kui ta sealt ära läks aga kõik on hästi.
26.12 Käisin vennaga ta sõbranna juures, seal oli veel ta sõpru, enamusi juba teadsin õnneks, ehk väga hullu ei olnud. Mängisime igast mänge ja kõik oli tore. Kutsusid mind mingile jalkamängule, ma ei tea millal, kus, või kes mängivad aga muidugi ma lähen. Ma ju lähen igalepoole.
27.12 Ma tegin mitte midagi, ei tahtnud peole minna, sest tahtsin järgmine päev üksi minna peole.
28.12 Oli Conchise sünnipäev ehk käisin peol. Koju jõudsin hommikul. Nägin palju uusi inimesi ja ka vanu tuttavaid.
29.12 Sain lõpuks oma kaua oodatud paki ka kätte. Sain oma kingitused emmelt ja Karlalt ja Joosepilt. VEEL KORD SUUR SUUR AITÄH TEILE. Pisar tuli silma kui emme kaarti lugesin.
Nüüd ma siin istun ja ootan uue aasta algust. Veedame selle Matiases, isa vanemate juures. Tuleme tagasi umbes kolme nelja aeg, vend plaanib peale seda peole minna ja ma ei tea kas lähen kaasa või lähen magama ära. Aga sellest saate lugeda juba uuel aastal.
HEAD VANA-AASTALÕPPU JA UUE ALGUST TEILE.
MUSID-KALLID
Karmel
esmaspäev, 15. detsember 2014
Muchas cosas pero nada
Tere- tere. Ma olen endiselt elus. Mega kaua pole kirjutanud ehk ma ei mäletagi millest viimati kirjutasin. Tean, et lubasin kirjutada juba umbes nädal aega tagasi aga noh ei ole aega või siis ei ole viitsimist. Praegu ka vahepeal lakin küüsi siis räägin telefonis juttu. Aga ei peab ikka kirjutama sest vahepeal sai täis juba neli kuud. Ja ma sain ka aasta vanemaks vahepeal.
Ma ei mäleta kas ma juba mainisin, et mul on kaks kuud vaheaega hetkel. Aga noh mul kaks kuud vaheaega hetkel.
Eelmine nädalavahetus pidin minema Ixtepeci terveks nädalavahetuseks. Tagasi pidin tulema esmaspäeval aga noh juhtus nii, et ei saanudki minna, sest see inimene kelle juures pidin ööbima otsustas, et ta läheb kuskile kohta ja ma ei saa seal ööbida. Ja Kaisa juures ei saanud ka ööbida, sest Clemens jäi juba sinna. Aga noh ma oma piñata tegin valmis ikka. See seisab hetkel õues ja ma ei tea mida see ootab seal.
Eelmine nädal olid meil siin pidustused ja Virginija(Leedu) tuli ka oma emaga Lagunasesse. Ta hostema on Clemensi tädi ehk nad ööbisid seal. Mina võtsin osa ainult viimase päeva peost, mis toimus laupäeval ehk siis kui oli minu sünnipäev.
Kolmapäeval pidin minema emaga kaasa "peole" kuhu ma ei jõudnudki, sest läksin varem Meri, Oscari ja ta vennaga kaasa. Mängisime jalkat ja mul ei tulnud ükski sõnum kohale, sest telefon oli kogemata lennureziimi peal.
Neljapäeval läksin ka emaga kaasa aga olin Clemensi ja Virginijaga koos. Hiljem oli ikka palju suurem seltskond, millest arenes edasi väike peo moodi asi. Aja pikku käis sealt läbi ikka palju inimesi. Mina läksin umbes kaheteist aeg koos Meri, ning ta poisi ja ta poisi sõpradega edasi. Käisime korra Matiases, sest nad tahtsid alkoholi. Pidid mu koju tooma aga nad ei toonud, või noh Oscar keeldus mind koju toomast. Sain jälle uusi sõpru sellega. Kõige imelikum asi mida nad siin teevad on see, et nad joovad viskit veega.
Reedel ei teinud ma mitte midagi. Päeval käisid mõned sõbrad külas korras ja õhtul käisime tlayudasid söömas.
Laupäeva hommik hakkas sellega, et mind lauldi kell pool seitse üles, sest ema ja isa pidid tööle minema. Kõik soovisid õnne ja läksid tagasi magama, kõik peale minu. Mul lihtsalt ei tulnud siis enam und. Selle asemel tulin alla korrusele ja skaipisin perega. Skaipisime lihtsalt kaks ja pool tundi. Ise nagu midagi ei rääkinudki aga ära ei saanud ka lõpetada. Umbes kolme aeg läksime Lagunasesse peole jälle. Ema ütles, et tuleme koju umbes pool kaheks aga ma ei olnud nõus, sest mul oli vaja pesus käia ja ennast õhtuks korda teha, sest noh ma ju teadsin, et mulle tehakse üllatus pidu. See ei õnnestunud küll kõige paremini aga ma olin ikkagi väga väga õnnelik, et kõik tulid. Hiljem istusime õues ja enamus olid ära läinud juba. Mingi hetk küsiti mult kas võib veel inimesi tulla ja kui ma korra toas käisin ja tagasi õue läksin, oli lihtsalt mega palju rahvast seal, uskumatu. Mõnda ma teadsin ennem ka juba. Muidugi sain jälle palju uusi tuttavaid. Koju jõudsin hommikul kell viis umbes.
Magasin neli tundi ja mul oli uni läinud. Eile ehk pühapäeval ma sain aru, et me ei lähe Juchitani, sest kell oli palju juba. Võtsin arvuti ka lahti ja mul oli kindel plaan blogi kirjutada. Aga noh umbes kell üks otsustati, et ikkagi lähme. Koju jõudsime kümne aeg.
Täna ma pesin hommiku poole pesu. Nüüd ootan Conchist, et ta aitaks mul ühte lehte täita homseks. Ja arvatavasti lähen varakult magama, sest homme hommikul on mega varakult äratus ja kell neli hakkame juba minema Pinotepa poole.
Tahtsin seda ka öelda, et ma veendusin jälle, et enne ei tasu mingeid otsuseid teha kui sa ei ole inimesega ise kokkupuutunud. Ehk siiani rääkisid kõik, et üks üli tore ja sõbralik poiss on kõike muud kui seda.
Musid- kallid Eestisse.
Karmel
Ma ei mäleta kas ma juba mainisin, et mul on kaks kuud vaheaega hetkel. Aga noh mul kaks kuud vaheaega hetkel.
Eelmine nädalavahetus pidin minema Ixtepeci terveks nädalavahetuseks. Tagasi pidin tulema esmaspäeval aga noh juhtus nii, et ei saanudki minna, sest see inimene kelle juures pidin ööbima otsustas, et ta läheb kuskile kohta ja ma ei saa seal ööbida. Ja Kaisa juures ei saanud ka ööbida, sest Clemens jäi juba sinna. Aga noh ma oma piñata tegin valmis ikka. See seisab hetkel õues ja ma ei tea mida see ootab seal.
Eelmine nädal olid meil siin pidustused ja Virginija(Leedu) tuli ka oma emaga Lagunasesse. Ta hostema on Clemensi tädi ehk nad ööbisid seal. Mina võtsin osa ainult viimase päeva peost, mis toimus laupäeval ehk siis kui oli minu sünnipäev.
Kolmapäeval pidin minema emaga kaasa "peole" kuhu ma ei jõudnudki, sest läksin varem Meri, Oscari ja ta vennaga kaasa. Mängisime jalkat ja mul ei tulnud ükski sõnum kohale, sest telefon oli kogemata lennureziimi peal.
Neljapäeval läksin ka emaga kaasa aga olin Clemensi ja Virginijaga koos. Hiljem oli ikka palju suurem seltskond, millest arenes edasi väike peo moodi asi. Aja pikku käis sealt läbi ikka palju inimesi. Mina läksin umbes kaheteist aeg koos Meri, ning ta poisi ja ta poisi sõpradega edasi. Käisime korra Matiases, sest nad tahtsid alkoholi. Pidid mu koju tooma aga nad ei toonud, või noh Oscar keeldus mind koju toomast. Sain jälle uusi sõpru sellega. Kõige imelikum asi mida nad siin teevad on see, et nad joovad viskit veega.
Reedel ei teinud ma mitte midagi. Päeval käisid mõned sõbrad külas korras ja õhtul käisime tlayudasid söömas.
Laupäeva hommik hakkas sellega, et mind lauldi kell pool seitse üles, sest ema ja isa pidid tööle minema. Kõik soovisid õnne ja läksid tagasi magama, kõik peale minu. Mul lihtsalt ei tulnud siis enam und. Selle asemel tulin alla korrusele ja skaipisin perega. Skaipisime lihtsalt kaks ja pool tundi. Ise nagu midagi ei rääkinudki aga ära ei saanud ka lõpetada. Umbes kolme aeg läksime Lagunasesse peole jälle. Ema ütles, et tuleme koju umbes pool kaheks aga ma ei olnud nõus, sest mul oli vaja pesus käia ja ennast õhtuks korda teha, sest noh ma ju teadsin, et mulle tehakse üllatus pidu. See ei õnnestunud küll kõige paremini aga ma olin ikkagi väga väga õnnelik, et kõik tulid. Hiljem istusime õues ja enamus olid ära läinud juba. Mingi hetk küsiti mult kas võib veel inimesi tulla ja kui ma korra toas käisin ja tagasi õue läksin, oli lihtsalt mega palju rahvast seal, uskumatu. Mõnda ma teadsin ennem ka juba. Muidugi sain jälle palju uusi tuttavaid. Koju jõudsin hommikul kell viis umbes.
Magasin neli tundi ja mul oli uni läinud. Eile ehk pühapäeval ma sain aru, et me ei lähe Juchitani, sest kell oli palju juba. Võtsin arvuti ka lahti ja mul oli kindel plaan blogi kirjutada. Aga noh umbes kell üks otsustati, et ikkagi lähme. Koju jõudsime kümne aeg.
Täna ma pesin hommiku poole pesu. Nüüd ootan Conchist, et ta aitaks mul ühte lehte täita homseks. Ja arvatavasti lähen varakult magama, sest homme hommikul on mega varakult äratus ja kell neli hakkame juba minema Pinotepa poole.
Tahtsin seda ka öelda, et ma veendusin jälle, et enne ei tasu mingeid otsuseid teha kui sa ei ole inimesega ise kokkupuutunud. Ehk siiani rääkisid kõik, et üks üli tore ja sõbralik poiss on kõike muud kui seda.
Musid- kallid Eestisse.
Karmel
Tellimine:
Postitused (Atom)