Elu on üks suur pidu

Hei!!!!

Istun mina hetkel juuksuri juures ja ootan ema. Mõtlesin, et pean ikka selle viimase postituse ära tegema, sest ma ju vahepeal käisin rannas ja jõulud olid ja ma olen veel umbes tuhandel ja ühel peol ja mitte nii väga peol käinud.

Ma isegi ei mäletanud enam millest ma viimane kord kirjutasin, pidin üle vaatama.

Igastahes, 16-22 detsember käisin ma Pinotepas, mis on umbes 800 kilomeetrit ja sõitsime 12 tundi.

PÄEV 1: Pidime ju ikka sellises imelises kohas nagu Huatulco's peatuse tegema. Samuti tegime veel ühe ranna ääres peatuse aga ma tõesti ei mäleta mis selle nimi oli. Seal oli väga palju turiste ja see on rohkem surfi rand, seal isegi väiksed poekesed kust saab laenata igas suuruses lainelaudu. Tegime pilti ka. Nägime seal mingit kuulsat Mehhiko näitlejat ja ta poega,ta poeg ka kuulus, pidime siis ikka pilti ka tegema nendega. Kohale jõudsime umbes kell neli õhtul. Hiljem läksime parki ja sõime takosid.

PÄEV 2: Crizbel jõudis kohale, seda küll umbes kolme aeg aga ega me midagi ei teinud nagunii hommikul. Me olime Clemensiga muidugi eriti rõõmsad, sest olime Crizbeliga enne rääkinud ainult whatsappis. Õhtul läksime jälle parki ja sõime takosid.

PÄEV 3: Lõpuks läksime me ka randa, kus me viibisime järgmised kaks ja pool päeva. Esimesel päeval me ei teinud midagi eriti, ainult väga palju pilte, sest oli ju vaja seda ilu pildistada mis seal oli ja no see päikeseloojang, seeon lihtsalt seisime jalgupidi meres ja imetlesime seda. Veendusime Clemensiga, et meil on lihtsalt mega ilus elu siin. Õhtul kui juba pime oli, vedasime toolid liivale ja imetlesime taevast ning rääkisime juttu.

PÄEV 4: Oli nii supper. Kohati tekkis tunne nagu oleks filmis või midagi. Käisime paadiga sõitmas orus, ning hiljem ka ujumas. Õhtuks sõime kala, mis oli väga hea. Ja kes tahtis sai kilpkonna mune ka proovida, ma jätsin seekord vahele, ei olnud väga isuäratav. Vahepeal kui aega oli vedelesin ma niisama, võtsin päikest. Kaks tundi ja ma olin nagu keedetud vähk.

PÄEV 5: Hommikul läksime tagasi sinna kus ööbisime. Päeval ei teinud midagi ja õhtul käisime jälle tacosid söömas. Tavaliselt söö kolm või neli tacot, sel päeval sõin 9 tacot, ise ka ei usu.

PÄEV 6: Hommikul ei teinud midagi ja õhtul läksime mingile istumisele. Käisime jälle tacosid söömas, seekord läks sisse juba 10 tacot. Hiljem käisime ühe tuttava juures. Koju jõudsime kell kaks öösel.

PÄEV 7: Oli meie viimane päev Pinotepa's. Seetõttu ka ei teinud midagi. Käisime Puertos, see koht on niii ilus. Pärast käisime jälle Huatulcos, tegime selle kirjaga pilte, mida võite kunagi näha facebookis. Käisime söömas ühas itaalia restos. See kelner oli mega ilus, itaalane. Kõik imetlesid teda kui ta meile süüa tõi. Lagunasesse jõudsime tagasi umbes pool kaksteist. Käisime Puertos ja Huatulcos ujumas ka.

Sellega lõppes meie väike tripike.

23.12 Käisin vennaga õhtul peol. Tegemist oli ta generatsiooni peoga. Alguses oli väga igav, sest teadsin oma venda ja ühte tüdrukut veel. Üks hetk hakkasid kõik rääkima muga. Siis enam nii igav ei olnud.

24.12 JÕULUD!! Hommikul veebisin perega, nägin nende jõuluvana ka. Korraks tuli pisar silma küll, et mis mõttes nad veedavad jõule ilma minuta. Aga see pisar sai kiiresti pühitud. Hiljem veebisin veel perega, siis kui eestis lõi kell 12, sest siis oli minu kallil issil sünnipäev. Õhtul käisime kirikus, peale seda käisime korra Matiases, nägin ühte sugulast, keda ennem näinud ei olnud ja oma ilusat sugulast nägin ka, keda ma nägin esimene kord Pueblas. Hiljem, kell 12 öösel sõime õhtust. Siis ikka nutsin ka korra, sest vanemad rääkisid kui hea on, et terve pere koos ikka on jõulude ajal aga minu pere ju ei olnud siin. Hiljem tantsisime macarena ja las ketchup????i järgi. Jagasime kingitusi ja kõik.

25.12 Olin ma ilmselgelt väga õnnelik, sest ma sain nelja kuu möödudes eesti pärast toitu. Kartulipuder, lihapallid ja jahukaste. Kõik said aru, et ma olen õnnelik. Vahepeal oli natuke draamat ka. Õhtul läksime Meriga Oscari juurde kus sõime liha ja kuulasime muusikat. Kõik oli väga tore, vahepeal punastasin räigelt sest mulle räägiti igast asju. Seal oli ka Oscari parim sõber ja paar inimest veel. Ma nimelt meeldin Oscari parimale sõbrale ja mitte vähe. Üks kutt kes seal oli tegi avarii kui ta sealt ära läks aga kõik on hästi.

26.12 Käisin vennaga ta sõbranna juures, seal oli veel ta sõpru, enamusi juba teadsin õnneks, ehk väga hullu ei olnud. Mängisime igast mänge ja kõik oli tore. Kutsusid mind mingile jalkamängule, ma ei tea millal, kus, või kes mängivad aga muidugi ma lähen. Ma ju lähen igalepoole.

27.12 Ma tegin mitte midagi, ei tahtnud peole minna, sest tahtsin järgmine päev üksi minna peole.

28.12 Oli Conchise sünnipäev ehk käisin peol. Koju jõudsin hommikul. Nägin palju uusi inimesi ja ka vanu tuttavaid.

29.12 Sain lõpuks oma kaua oodatud paki ka kätte. Sain oma kingitused emmelt ja Karlalt ja Joosepilt. VEEL KORD SUUR SUUR AITÄH TEILE. Pisar tuli silma kui emme kaarti lugesin.

Nüüd ma siin istun ja ootan uue aasta algust. Veedame selle Matiases, isa vanemate juures. Tuleme tagasi umbes kolme nelja aeg, vend plaanib peale seda peole minna ja ma ei tea kas lähen kaasa või lähen magama ära. Aga sellest saate lugeda juba uuel aastal.

HEAD VANA-AASTALÕPPU JA UUE ALGUST TEILE.

MUSID-KALLID
Karmel

Muchas cosas pero nada

Tere- tere. Ma olen endiselt elus. Mega kaua pole kirjutanud ehk ma ei mäletagi millest viimati kirjutasin. Tean, et lubasin kirjutada juba umbes nädal aega tagasi aga noh ei ole aega või siis ei ole viitsimist. Praegu ka vahepeal lakin küüsi siis räägin telefonis juttu. Aga ei peab ikka kirjutama sest vahepeal sai täis juba neli kuud. Ja ma sain ka aasta vanemaks vahepeal.

Ma ei mäleta kas ma juba mainisin, et mul on kaks kuud vaheaega hetkel. Aga noh mul kaks kuud vaheaega hetkel.

Eelmine nädalavahetus pidin minema Ixtepeci terveks nädalavahetuseks. Tagasi pidin tulema esmaspäeval aga noh juhtus nii, et ei saanudki minna, sest see inimene kelle juures pidin ööbima otsustas, et ta läheb kuskile kohta ja ma ei saa seal ööbida. Ja Kaisa juures ei saanud ka ööbida, sest Clemens jäi juba sinna. Aga noh ma oma piñata tegin valmis ikka. See seisab hetkel õues ja ma ei tea mida see ootab seal.

Eelmine nädal olid meil siin pidustused ja Virginija(Leedu) tuli ka oma emaga Lagunasesse. Ta hostema on Clemensi tädi ehk nad ööbisid seal. Mina võtsin osa ainult viimase päeva peost, mis toimus laupäeval ehk siis kui oli minu sünnipäev.

Kolmapäeval pidin minema emaga kaasa "peole" kuhu ma ei jõudnudki, sest läksin varem Meri, Oscari ja ta vennaga kaasa. Mängisime jalkat ja mul ei tulnud ükski sõnum kohale, sest telefon oli kogemata lennureziimi peal.

Neljapäeval läksin ka emaga kaasa aga olin Clemensi ja Virginijaga koos. Hiljem oli ikka palju suurem seltskond, millest arenes edasi väike peo moodi asi. Aja pikku käis sealt läbi ikka palju inimesi. Mina läksin umbes kaheteist aeg koos Meri, ning ta poisi ja ta poisi sõpradega edasi. Käisime korra Matiases, sest nad tahtsid alkoholi. Pidid mu koju tooma aga nad ei toonud, või noh Oscar keeldus mind koju toomast. Sain jälle uusi sõpru sellega. Kõige imelikum asi mida nad siin teevad on see, et nad joovad viskit veega.

Reedel ei teinud ma mitte midagi. Päeval käisid mõned sõbrad külas korras ja õhtul käisime tlayudasid söömas.

Laupäeva hommik hakkas sellega, et mind lauldi kell pool seitse üles, sest ema ja isa pidid tööle minema. Kõik soovisid õnne ja läksid tagasi magama, kõik peale minu. Mul lihtsalt ei tulnud siis enam und. Selle asemel tulin alla korrusele ja skaipisin perega. Skaipisime lihtsalt kaks ja pool tundi. Ise nagu midagi ei rääkinudki aga ära ei saanud ka lõpetada. Umbes kolme aeg läksime Lagunasesse peole jälle. Ema ütles, et tuleme koju umbes pool kaheks aga ma ei olnud nõus, sest mul oli vaja pesus käia ja ennast õhtuks korda teha, sest noh ma ju teadsin, et mulle tehakse üllatus pidu. See ei õnnestunud küll kõige paremini aga ma olin ikkagi väga väga õnnelik, et kõik tulid. Hiljem istusime õues ja enamus olid ära läinud juba. Mingi hetk küsiti mult kas võib veel inimesi tulla ja kui ma korra toas käisin ja tagasi õue läksin, oli lihtsalt mega palju rahvast seal, uskumatu. Mõnda ma teadsin ennem ka juba. Muidugi sain jälle palju uusi tuttavaid. Koju jõudsin hommikul kell viis umbes.

Magasin neli tundi ja mul oli uni läinud. Eile ehk pühapäeval ma sain aru, et me ei lähe Juchitani, sest kell oli palju juba. Võtsin arvuti ka lahti ja mul oli kindel plaan blogi kirjutada. Aga noh umbes kell üks otsustati, et ikkagi lähme. Koju jõudsime kümne aeg.

Täna ma pesin hommiku poole pesu. Nüüd ootan Conchist, et ta aitaks mul ühte lehte täita homseks. Ja arvatavasti lähen varakult magama, sest homme hommikul on mega varakult äratus ja kell neli hakkame juba minema Pinotepa poole.

Tahtsin seda ka öelda, et ma veendusin jälle, et enne ei tasu mingeid otsuseid teha kui sa ei ole inimesega ise kokkupuutunud. Ehk siiani rääkisid kõik, et üks üli tore ja sõbralik poiss on kõike muud kui seda.

Musid- kallid Eestisse.

Karmel

Mixed emotions

Hei!

Istun hetkel koolis, peale minu on minu klassist veel kaks inimest koolis. Sain täna teada, et pidime tulema kella 11ks kooli. Korralikud 4 tundi istumist. Ja kuna mul kodus ei ole mitte mingit tahtmist blogi kirjutada, sest aega ei ole ja kui on siis tahaks lihtsalt olla ja mitte millelegi mõelda.

Mul on hetkel seoses kõigega nii palju erinevaid tundeid, et ma isegi ei tea enam mis tunded mul on.

Õnnelik -  Jah ma olen mega õnnelik, sest meie kolm kuud plaanimist saab teoks ja eile käisid Conchise vanemad mu vanemate käest luba küsimas, et ma võiksin minna nendega viieks päevaks randa detsembris. Täna küsime YFUlt ka. Aga see ei tohiks probleem olla, sest Clemens tuleb ka ja ta sai loa. Muidugi olen ma õnnelik, et mul on nii suurepärased vanemad ja vanavanemad, kes aitasid mind siia ja eriti emme, kes käis peale koguaeg, et ma pean tööle minema ja ise ka maksma oma aastat.

Viha – Ma olen vihane oma kooli peale. Miks? Sest meil on hetkel eksamid ja järgmine nädal on viimane nädal ning siis hakkab vaheaeg. Meil jääb mega palju tunde ära, sest kõik läbi ja hinded väljas. Ning me ei tee tundides mitte midagi. Ma ei teadnud, et meil üks päev tund oli, sest meil oli enne seda eksam ja mina eksameid ei tee. Ning kool kutsus kohe mu vanemad kooli. Lisaks sellele ei saa ma aru miks on koolil probleem mu juustega. Need on minu juuksed. Nimelt üritan ma oma juukseid blondiks saada aga no punase peale see kohe üldse ei taha hakkata. Ja juuksur ütles, et ei ma ei värvi juukseid blondiks praegu. Enne uue semestri algust värvib.

Kuri – Ma olen kuri, sest see olen mina ja ma olen koguaeg kuri ja siia alla käib õel ka. Ja ega mu õde ka siia kaasa ei aita. Nagu ma varem olen kirjutanud, siis tal ei ole kõik korras. Kõik mu sõbrad, kes teavad mu õde, arvavad, et tal mentaalne puue. Isegi mu pere kauaaegne tuttav ja nõbu.

Ma ei oska rohkem midagi kirjutada. Olen endiselt elus, kuigi teisipäeval oli küll tunne, et ma saan surma, sest me läksime emaga Matiasesse ja noh ta sõitis teelt välja ja siin on igalpool kohe mägi. Aga õnneks olid äärekivid natuke kõrgemad ja emal kiire reageerimis võime.

**********************************

Ma kirjutasin tegelt selle postituse valmis juba kaks nädalat tagasi aga noh laisk nagu ma olen ei ole ma seda ülespannud. Nüüdseks on mul juba teist nädalat vaheaeg, mis kestab kaks kuud. Vahepeal on palju juhtunud minu jaoks aga kirja ei ole midagi panna, sest kõik nii väiksed asjad. 

Hetkel olen rõõmsam kui enne sest mu soomlasest õde Meri tuli külla meile. Klapime mega palju paremini kui me klapime mu õega. Meri oli vahetusõpilane mu Mehhiko peres eelmine aasta. Sain teada, et ta ei salli samamoodi mu õde nagu mina. Eile oli ikka tipude tipp mis ta korraldas. Ta on mega kade, et Meri tuli siia. Ja noh muidugi sai Meri eile rohkelt tähelepanu, sest kõik tahtsid teada kuidas tal läinud on. Õde reaalselt loopis asju. Tal käivad tujud ühest kümneni skaalal viie minuti jooksul.

Varsti ehk teie homme peaks tulema ka teine postitus sest laupäeval sai täis neli kuud ja on natuke millestki muust ka rääkida. Seni küsige aga küsimusi millele vastan järgmises postituses. 

http://ask.fm/kkamme

Musid-kallid

Karmel

Pikk nädalavahetus. Ja HIDALGO!!!!

Ma ei mäleta enam mis päevaga ma pooleli jäin. Aga ega nädal midagi erilist ise eiolnud. Nimelt oli meil koolist pikk nädalavahetus ehk neljapäevast esmaspäevani. Kolmapäeval käisin koolis, toimus ainult üks tund ja ülejäänud päeva passisin niisama koolis, sest väravast ei lasta ennem välja kui tunnid läbi on ehk kell kaks või siis ainult loaga.

Neljapäeval kooli ei olnud nagu juba mainisin ka. Midagi erilist ma ka sellelpäeval ei teinud, istusin päev läbi kodus lihtsalt.

Reedel ka ei olnud kooli. Käisin Raamatukogus, leppisime Perlaga kokku, et kell kümme oleme seal. Kumbki ennem pool ühtteist ei jõudnud. Täiesti tavaline aeg. Perla laenas mu arvutit, et kodutööd teha ning mina vaatasin koos Rolaga filmi, ta arvutist. Hiljem aitasin Rola klassivendadel inglise keelt teha. Veetsime terve päeva raamatukogus, mingi 6 tundi. Lõpuks tuli see kaua oodatud õhtu kätte, ehk läksime Hidalgosse. Clemens tuli ka meiega kaasa.

HIDALGO. Läksime sinna reede õhtul ja tagasi jõudsime esmaspäeva vara hommikul. Linnast kui nii ei oska midagi erilist rääkida. Täpselt nagu Lagunas aga palju suurem. Kui minu linnas on pood nimega Centro Comercial, kool nimega CECA(Seka) ja tsememendi tehas, siis seal olid need kõik kaks korda suuremad. Peale tehase, mis oli sama suur ma arvan. Kliima oli ka erinev natuke. Seal on ööd palju külmemad kui minu linnas. Sõit sinna kestis 15 tundi. Ma ei saanud jälle magada bussis. Tõusin koguaeg üles.

Jõudsime sinna laupäeva hommikul umbes kella üheksa aeg. Sõime ja läksime mu onu juurde. Käisime pesus, vahetasime riided, tegime soengud ja oligi aeg minna. Kõigepealt läksime jälle sööma ja siis käisime mööda linna ringi, ma ei oska seda väga seletada. Pidime hoidma mingeid linte, mingil lipul. Käisime kirikus. Ning käisime uuesti mööda linna ringi. Läksime „koju“, ehk onu juurde. Meil oli umbes kaks tundi aega. Üritasime magada Clemensiga tund aega aga minul see välja ei tulnud. Siis oli aeg jälle peoriided selga panna ja peole minna. Pidu oli väga äge, sai palju tantsitud, nii traditsioonilisi tantse kui ka tänapäevaseid. Sain ühe uue tutvuse ka juurde. Läksime onu juurde umbes pool kolm öösel.

Pühapäeval oli jälle varajane äratus. Käisime pesus, sõime. Ning siis oli meil natuke vaba aega. Läksime ema, õe, Clemensi ja ühe sugulasega külla/linna nimega Tula. Seal on arheoloogilised ehitised. Väga äge oli. Ostsime ka kohalike asju seal. Läksime umbes kaheaeg tagasi. Vahetasime jälle riided, ning läksime jälle peole. Noored olid kõik mega väsinud ja istusid enamasti seekord. Käisime sealset Centro Comercial’i avastamas, ehk ostsime mega palju kommi kokku. Hakkasime umbes kaheksa aeg bussiga sõitma jälle. Seekord läks sõit palju kiiremini, umbes kümme tundi. Ning Lagunases olime tagasi esmaspäeva hommikul kell kuus umebs.

Esmaspäev. Mõtlesin, et saan magada terve päeva, aga ei kus sa sellega. Muidugi oli vaja ju kaotatud perepäev järgi teha. Ehk läksime Juchitani ja peale seda Matiasesse.

Hetkel istun jälle inglise keele tunnis. See on vist kõige parem koht blogi kirjutamiseks, sest ma nagunii ei tee midagi muud. 

Musid-kallid

Karmel

Mu väga (mitte)huvitav (kooli)elu

Hei, mõtlesin, et jagan kõigiga oma mega (mitte)lahedat koolielu. Ja noh muud elu ka siis juba, niipalju kui mul seda siin on. Eelmine nädal oli mul vist mu elu kõige raskem nädal koolis, päris ausalt kohe. Viie päeva jooksul toimus lausa pooleteist päeva jagu tunde.

 Esmaspäeval meil tunde ei olnud, sest eelmine reede oli haolloween. Koolis käisin sellegipoolest, sest sain klassikaaslastega kokku, et füüsikat teha.

Teisipäeval oli täitsa tavaline koolipäev, kõik tunnid toimusid. Õhtul käisin oma kooli mängu vaatamas jälle.

Kolmapäeval jälle tunde ei olnud, saime sellest teada teisipäeval. Kirjutasin siis kolmapäeval oma kolme kuu blogipostistust pool päeva ja ülejäänud poolpäeva olin ma trennis. Kas elu saab veel raskemaks minna?

Neljapäeval oli kooli aga samas kooli ei olnud. See tähendab seda, et pidime tulema teiseks tunniks, mida ma ei teadnus, sest ma ei kuulanud õpetajat. Toimus teine tund, milleks oli matemaatika aga me ei teinud reaalselt mitte midagi seal. Rohkem sellelpäeval tunde ei toimunud aga koju ei saanud ka minna, sest esialgselt pidi viimane tund ka toimuma, mida siiski ei toimunud. Tegin paraleelikale telefonivabapäeva, sest ta lubas teisipäeval, et annab terveks päevaks oma telefoni minu kätte. Rohkem ei teinud midagi sel päeval. 

Reedel me teatsime, et teist tundi ei toimu ja otsustasime minna kolmandaks tunniks kooli. Esimene tund oli matemaatika ja see õpetaja ei tule kunagi esimeseks tunniks kooli. Toimus jälle paar tundi ja siis vahepeal ei olnud jälle tunde, sest osadel oli eksam ja siis viimased tunnid. Peale kooli olid mul võistlused. Mängisin oma kooli vastu. Väga nõme oli mängida, sest tahaks ju nagu, et oma meeskond võidaks aga samas tahaks ka, et oma kool võidaks, nii ma siis olin iga löödud värava üle õnnelik.  Õhtul läksin koos Conchise, Perla ja Marianaga(Perla õde, mängib minu jalka tiimis). Väga kaua ei olnud seal. Peol konkreetselt olime mingi kaks tundi, sest esimene tund läks sellele, et süüa mu lemmikut, ehk tlayuda’. Peale seda läksime tagasi peole, olime nagu VIP’id seal, ei pidanud piletit ostma. Peole jõudes hüüdis Conchise õde mikrisse kohe, et oooh mu lemmik eestlane tuli. Näitasin seal kuidas eestlased tantsivad. Mind saadeti vahepeal üles lavapeale ka tantsima, kus oli mul mega imelik olla, sest üks tüdruk, kes oli narko laksu all, tantsis nii, et kõik kohad paistsid, ma ei hakka täpsemalt kirjeldama. Üks DJ, kes komenteeris terve see aeg kui tantsiti, pani käe näo ette, et seda tüdrukut varjata. Ja komenteeris mind ka kui ma lava ees tantsisin. Mida ta rääkis ma aru ei saanud, aga ma sain aru, et see käis minu kohta, sest ta ütles estonia mitu korda.  Muidugi olid pilgud kõik minul ja ma kardsin vahepeal, et mõni tüdruk tuleb mulle kallale ka veel, sest reaalselt kõik poisid vaatasid. Üks tüdruk ütles mulle, et ta poiss tahaks mind endale. Ei osanud kuidagi reageerida sellele. Koju läksin kella üheks, sest Perla pidi ka siis minema.

Laupäeval Isa küsis, et mis kell ma siis koju jõudsin, sest ma magasin terve päeva, aga ma olin ikka tubli laps ja olin kodus siis kui pidi. Isa küsis seda ka, et kas ma jõin õlut aga ma olin jälle tubli tüdruk ja ei joonud, sest mul ei ole alkoholi vaja selleks, et lõbus oleks.

Pühapäev oli ikka tavaline perepäev.

Esmaspäeval käisin koolis. Teise tunni ajal oli mingi aktus või asi, ma ei ole ikka veel aru sanud mis asi see on. Seekord viisid seda läbi grup 502 inimesed, mu kõrval klassist. Sellelõpus ütles direktor, et vahetusõpilased vahetavad täna klasse, et kõik ikka teaksid. Okei, ma tedsin, et ma pean klassi vahetama aga kui ma olin ennem 501 siis nüüd ma olen 305, mis nooremad. Lisaks on mu klass mega eraldatud, siin ei ole koolikella, siin on võimatu uusi sõpru saada, sest mu klassis on lausa 16 õpilast kui enne oli 28. Enne sain ikka vahetunniajal minna teistega ka suhelda aga nüüd enam ei saa. Lisaks ei saa mitte keegi aru miks nad panid teise klassi, sest ma olen 18 ja siin on kõik mega noored. Ennem olid kõik juba nooremad kui mina, ainult kaks õpilast olid vanemad. Milena oli ka ennem viiesajas ja nüüd on kolmesajas. Clemens oli ennem kolmesajas ja on nüüd sajas, mis on esimene klass, kõige nooremad. Peame uutes klassides käima kolm kuud, siis vahetame jälle klasse, ja kui nad kavatsevad mind panna siis esimesse klassi, siis ma tulen ausõna eestisse tagasi. Sest nad ei lase omalvalikul vahetada. Kuna ma ei saa enam oma klassi tagasi, siis ma tahaks minna 502, sest see on mu klassikõrval ja ma suhtlen sealt inimestega. Mu esimene klass jääbki minu klassiks. Peale kooli pidid olema mul võistlused jälle, aga ma otsustasin, et ei mängi seekord sest mu kõht valutas. Lõpuks meil ikkagi ei olnud mängu, sest trenni ei olnud ja ma vaatasin oma kooli mängu. Pärast läksime Perla, Rola, Mariana, Carlose ja Kike’ga pizzat sööma. Me sõime reaalselt mingi kaks tundi. Alguses telliti Pizza grande ehk, suur pizza, pärast telliti veel Pizza familia, ehk pere pizza, mis on veel suurem kui suur pizza. Koju jõudsin kell üheksa. Läksin arvutisse korraks. Kui ma arvutijuhtme seinast välja tõmbasin, et oma tuppa minna, siis mis ma avastasin, See metall osa mis käib seina sisse, üks see mõtles, et ta lihtsalt sulab ära, ehk kasutan nüüd jälle õe juhet.

Muidu ma istun praegu inglise keele klassis, mul on sama õpetaja, kes ennem, ja ma kirjutan seda postitust. Mu inglise keel on nüüd veel kergem kui ennem. Midin just küsima Have you ever eat.... see oli ka kõik mis ma tegin. Õpetaja ei käsi mul arvutit ära panna, sest ta teab, et ma oskan, mul olid ennem eksamid ja kõik muud asjad inglise keeles maksimum punktide peale tehtud, ma ei tea mis siis nüüd saama hakkab.

Vahepeal oli meil vabatund, sest ühte õpetajat ei olnud ja mingi tund oli veel, ning nüüd on jälle inglise keel. Oma vaba tunni ajal ma rääkisin teisie inglise keele õpetajaga oma grupivahetusest ning ta ütles, et räägib direktori, ning kui läheb hästi siis ma saan peale jõule jälle uude gruppi, ning saan 502 minna. See teine inglise keele õpetaja mega äge, vahepeal kui mul vaba tund on ja tal on tund 502’ga siis ma käin taga juttu rääkimas ja raiskan teiste tunnia aega, aga sellest ei ole midagi hullu, sest õpetaja ise kutsub mind klassi sisse ja ma saan selle klassiga päris hästi läbi. Kui nad teada said, et ma klassi pean vahetama siis kutsusid kõik mind sinna klassi. Teised mind oma klassi ei kutsunud.

Homme pean tulema kella kaheksaks kooli, veab mul. Muidu tulen ikka ilusti kell pool seitse kooli, sest ema läheb tööle ja toob mind kooli, ning mul hakkavad tunnid kell seitse. 

Vahepeal tulin koju ära, sest viimase tunni õpetajat ei olnud. Avastasin ka, et mul on päris mitmel päeval nüüd tunnid kella kolmeni, mis on masendav. Peale tunde sain teada, et neljapäeval, reedel ja esmaspäeval ei ole jälle kooli, ma ei tea kas see on tõsi ka või ei. Aga ma ennast sellest kõigutada ei lase sest reedel lähen ma Hidalgosse, mis asub kaugemal kui Puebla. 

Musid- kallid

Karmel

Kaks ja pool nädalat või KOLM KUUD

MA VIHKAN OMA ARVUTIT!!! Ma alustan seda postitust juba kõigest kolmandat korda. Mitte et mul ei võta alla poole teksti kirjutamine aega üle poole tunni aga mu arvuti on lihtsalt nii tark, et ta ei taha vahepeal save'da mu postitust ja see on juba kaks korda ära kustunud. See ühe postituse kirjutamine on mega aega nõudev asi aja mul lihtsalt ei ole aega, kui aega on, siis ma tahan lihtsalt puhata. Kuna teil mulle mingeid küsimusi ei ole olnud vahepeal siis ma ei tea, millest kirjutada.

Vahepeal küsiti, et kas meil ka kella keeratakse. Jah keerati küll. Mu elu on ikka samasugune siin nagu kaks ja pool nädalat tagasi.

Ilm. Ilm oli vahepeal väga halb. Sadas nädalaega järjest, tuul oli mega kõva. Viimastel päevadel on ilm jälle täitsa

*********************************************************************************

MA OLEN ENDISELT ELUS!! See eelnev kõik on kirjutatud kahe ja poole nädala kohta. Ma ei kustutanud seda selleks ära, et te näeksite, et ma ei valetanud. See on isegi poole lausepeal jäänud pooleli sest MUL EI OLE AEGA. Täna lõpuks on, sest meil ei toimunud tunde jälle, esmaspäeval ka ei tomunud. Ma mõtlesin, et tegelikult mul ei ole midagi väga märkimis väärset juhtunud, et kirjutada nii nagu koguaeg olen kirjutanud. Mu nädala plaan on ikka endine:

Esmaspäev: Kool - kodu - trenn - kodu

Teisipäev: Kool - kodu - Matias - kodu

Kolmapäev: Kool - kodu - trenn - kodu

Neljapäev: Kool - kodu, tavaliselt magan siis

Reede: Kool - kodu - trenn - kodu

Laupäev: Kodu - kodu - kodu

Pühapäev: Juchitan - Matias - Kodu

Vahepeal on väikseid erandeid ka ikka olnud, millest räägin natuke täpsemalt. Vahepeal käisime Pueblas, sest mu õde võitis auto venna ülikoolis ja mu vend sai 20 000 peesot stippi. Veel käisime Chiapases, jalkat vaatamas. Kunagi ammu käisin ka jõe ääres.

El rio. Peaaegu kuuaega tagasi käisin ma koos oma mega ägetate sõpradega jõe ääres. Jõgi ise asub mägede vahel ja on vist kõige ilusam koht kus ma käinud olen. Käisin seal siis oma klassiõe Conchise ja ta õe Dulce, Clemensi (võp austriast), Cheche ja Christianiga. Läksime sinna mototaksiga. Tagasi tulime jala. Kõmpisime ilusti tund aega päikse käes ja muidugi ja sain ilusa põletuse jälle aga pruunimaks ma ikka ei saa. Peale jõe ääres käimist läksime Conchise, Dulce ja nende emaga pizzat sööma, ning peale seda koju. Päev ise oli mega tore, oleme juba mitu korda plaaninud uuesti minna aga siiani ei ole veel jõudnud.

Puebla. Oktoobri viimasel nädalal käisime perega Pueblas. Seekord läksime siis bussiga ja tulime ka bussiga. Mineku põhjuseks oli siis õe auto võitmine. Ja vend pigem võitis 20 000 peesot kui sai stippi. Käisime ka kinos, Cinemex'is mis on palju suurem kui see mis on Juchitanis, seal on Henry's cineema. Juchitanis on meil reaalselt kõik hetkel kinos olevad filmid nähtud peale "Dracula" ja "Annabelle", sest esimene on mõtetu ja teist me konkreetselt keeldume emaga vaatama minemast, sest see on mega õudne. Pueblas väga midagi ei teinud, käisime mingitel sugulastel külas, kellel sündis beebi ja muidugi oli ta mega armas. Käisime ka Liverpool'is jõulu asju ostmas jälle.

Chiapas. Selle nädalavahetuse veetsime Chiapases, Lagunasest 3,5 autosõidu tunni kaugusel. Sinna mineku põjhus oli jalgpalli mäng. Mängisid siis Cruz Azul Lagunas ja Chiapas Jaguars. Mäng lõppes 0:0 seisuga. Kõik oli mega supper, eriti tuju, mida ei suutnud isegi õe vingumine ja armukadetsus alla viia. Teisel päeval käisime Chiapase kesklinnas. See on lihtsalt mega ilus linn. Poleks osanud arvatagi, et nii ilus koht on peidus sellises suur linnas.

Jalgpall. Nagu te juba aru saite siis on mul kolmkorda nädalas trenn. Vahest saab sellest ka neli kui võistlused on mingil päeval kui trennipäev ei ole. Ma isegi ei tea enam millal jalgpalli ei olnud viimati, sest kui mul trenni või mängu ei ole, siis ma käin teiste mängu vaatamas. Eile käisin näiteks CECYTE vs CECA mängu vaatamas ehk minu kool versus kool kus mu õde töötab. Minu kool võitis mingi kuus null vist. Reedel on ka mule ndal jälle mäng. Cruz Azul vs CECYTE, ehk minu tiim vs mu kool. Saab põnev olema, sest tahaks ju ikka, et oma meeskond võidaks aga tahaks ka ju, et mu kool võidaks.

VIISA!!!! Käisime clemensiga juba kuuaega tagasi viimast korda Salina Cruzis viisa asjus. Ehk me oleme ametlikult Mehhiklased!!! Üks asi millest ma aru ei saa on see et kui ma küsisin eelmistelt "mehhiklastelt" palju nende viisad maksid siis nad ütlesid, et umbes 70-80 eurot. Aga minu viisa maksis ainult 26 eurot, mille ma maksin ka siis kui ma seda soomes tegin ja siin ei pidanud ma selle eest midagi maksma.

Kool. Nagu mõned teist teavad, siisi mul oli vahepeal koolis "probleeme" ehk mulle öeldi, et ma pean klassi vahetama. Eile oli emaga direksioon, kus öeldi, et jah ma pean seda tegema. Aga see ei ole sellepärast, et mu klass mull
e halb oleks, nagu mu grupijuht ütles. Ka Clemens ja Milena (Saksamaa) peavad klassi vahetama. See on selleks, et me saaksime proovida erinevaid ainaid ja kõik ainult heaga. Nimelt meie kool on selline ettevalmistav kool ülikooliks. See ei ole kutsekooli päris, sest meil ei ole praktilist osa. Aga meil on erinevad suunad. Mina käin hetkel administratsiooni suunas, mis on suht sarnane mu vana suunaga Eestis. Veel sain teada, et ma ei tohi juukseid värvida, sest see on mehhikos suht imelik aga kui mu ema seletas ära, et blond on mu loomulik värv ja ma tahan oma loomulikku värvi siis lubati edasi värvida. Sain ka paar kiidusõna. Meil oli vahepeal kooli mingi katusealune või peotelk püsti, meie klassi ees. Ma siis üksi lükkasin kõik vee maha sealt, samal ajal kui poisid vaatasid pealt.


Sain paar küsimust ka enne Ask'is. Esimene küsimus oli päevaküsimus, mis igapäev muutub aga see sobis mulle väga hästi.

Mis sind nutma ajab?
Kui keegi hakkab mulle mu eesti perest rääkima.

Miks see sind nutma ajab?
Vastus on väga lihtne. Ole ise 11 kuud eemal oma perest, kellega sa saad rääkida vaid arvuti teel. Muidu ma ei mõtle sellest, et ma igatsen neid ja akoduigatsust ei ole aga kui keegi küsib, kas ma igatsen neid siis üritan vägisi pisaraid tagasi hoida. Vahest juhtub seda ka siis kui on natuke raskem olla.

Millal sa Mehhikost tagasi jõuad?
Ma ei oska kahjuks täpset kuupäeva öelda aga umbes kaheksa kuu pärast, ehk juuni lõpus või juuli alguses.

Kui teil on veel küsimusi siis võite igalpool alati küsida. Üks hea uudis ka, mulle meeldib nüüd kaks uut toitu, üks on roheline salsa, punane ei meeldi. Ja teine on mais majoneesi, juustu ja chilliga. 

Ma ei tea kas ma olen siinse tähelepanuga juba ära harjunud või milles asi on aga ma nüüd üritan oma juukseid saada loomuliku värvi ehk peaaegu blondiks. Ja nagu Kaisa on ka kirjutanud siis ka mind koheldakse nagu printsessi. Ma elan mega pisikeses kohas, kus reaalselt kõik teavad mind ja ma ei tea kuidas ma Eestis ära harjun sellega, et ma olen lihtsalt olemas ja keegi pööra väga tähelepanu. Võibolla esimesed kaks nädalat küsitakse kuidas oli jne, aga see on ka kõik.

Ma isegi ei vabanda, sest ma kirjutasin seda postitust just mingi kolm või neli tundi.

Musid-kallid 
Karmel

VABNDUSED-VABANDUSED

Mul on ausõna uue postituse kirjutamine poole peal, juba kolmandat korda. Aga mul ei ole lihtsalt aega kirjutada ja kui on siis ma olen mega kurnatud, sest mul on nii kiire koguaeg. Ma luban, et ma ei saa vahepeal surma ja kui ma ei kirjuta pikalt siis ma olen lihtsalt kas trennis, mujal linnas või magan.

Musid-Kallid teile kõigile

2 KUUD!!

Mulle on väga väga kahju, et ma ei ole jõudnud kirjutada oma kahe kuu täitumisest. Aga kui see juhtus siis ma olin haige ja kõik tegevused panid mu pea valutama. Ning hiljem ei ole mul väga aega olnud. Nüüd ma siis võtsin ennast lõpuks kokku ja võtsin oma blogi lahti, et siia kirjutada.

02.10 Käisin koolis jälle, koolis midagi huvitavat ei toimunud. Peale kooli läksin ma oma elu esimesse jalka trenni. Tundus nagu mängiksid nad paremini kui eelmine kord. Lõin ka ühe värava. Treener ütles, et ma mängin hästi. Trenni lõpus olid enamus väga kurvad, et ma reedel ja laupäeval ei saanud minna, sest meil olid mängud siis. Peale trenni olin ma mega väsinud aga nagu näha ma päris ei surnud.

03.10 Jälle kooli hommikul. Õhtul peale peale kooli käisime perega "teatris", see on selline küla teater, nagu meil kiisalgi on. ainuke erinevus, et siin mängib ainult neli naist ja rohkem kedagi. Tol päeval ei teinudki vist rohkem midagi. Ööseks tuli mu lemmik tsiilikas meile, sest järgmine päev oli...

04.10 ... kell viis vaja ärgata. Magama saime muidugi alles kell pool kolm, ehk ei olnud kõige toredam. Pool seitse läksime uksest välja, et sõitta mägedesse ema töökaaslastega. Pidime selleks minema Lagunasesse minema ja seal istusime ümber bussi peale. Lagunases liitus meiega ka mu lemmik austrialane. Alustasime oma nelja tunnist bussi sõitu. Kõik magasid bussis. Esimese asjana oli meil seal mingi jutu ajamine. Peale seda läksime sööma. Meie, vahetusõpilaste, jaoks ei olnud väga eriti midagi põnevat. Käisime ka kohas kus tehti mascalit ja meile seletati kuidas seda tehakse. Saime seda maitsta ka. Mainin kohe ära, et siin kohapeal on tequila ikka palju kangem. Me mängisime gängstereid terve see aeg ja tegime mega palju selfisid. Tagasi Lagunasesse jõudsime täpselt pool kaheksa. Viisime mu kalli Deya koju, tulime ise koju, käisime pesus ja siis läksime tlayuda'sid sööma. Sinna tulid ka mu tio ja tia ja primo. Nad jäid ööseks meile, sest nad elavad Oaxacas. (Oaxaca on nii linn kui ka osariik, linn on antud osariigi pealinn)

05.10 Pühapäev tipical perepäev, Lagunas ja Matias. Seekord läksime Matiasesse juba õige varakult. Tegime seal süüa ja ma puhastasin esimest korda elus krevette. MA VIHKAN VEEL ROHKEM NEID NÜÜD KUI ENNE, sest ma pidin vähemalt kaks kilo neid puhastama. Ühtlasi sai mul siis täis ka kaks kuud Mehhiko pinnal.

06.10 Hommikul tundsin juba, et päev ei saa hästi minna. Kõik tegevused võtsid kaks korda kauem aega ja söögi isu eiolnud. Autosse istudes, lõin ma oma niigi valutama pea ära. Koolis oli selline tunne, et ma hakkan nutma sest nii halb oli olla. Kõik tundsid mu pärast muret, küsisid, et kas ma olen kurb, kuid selleks hetkeks olin ma juba avastanud ka oma tulikuuma lauba, ning peale esimest tundi läksin ma oma kahe turva seltsis arsti juurde, keda muidugi koolis ei olnud. Teise tunni ajal toimus meil mingi aktuse moodi asi. Igakord peab erinev klass rääkima, seekord oli minu klass. Õnneks direktor ja grupijuht lubasid eemal istuda, ei pidanud seal teiste juures olema. Mingi aeg tuli ka arst ja läksime arsti kabinetti. Anti tabletti ja ma ei tohtinud kohe koju minna, pidin seal istuma natuke aega. Nii ma siis magasin üks kena pool tundi arsti kabinetis ja elu oli ilus, ärgates oli tunne palju parem, kuid läksin koju ikkagi. Magasin terve päeva maha lihtsalt ja õhtul läksime jälle Matiasesse, sest mu abuela'l oli sünnipäev. Sain seal ka rohtu uuesti. Muidugi veendusin sellepäeva jooksul, et mul parimad sõbrad siin keda tahta, sest üks inimene keda ma koolis ei näinud, küsis pärast mu käest kas ta võib mind vaatama tulla ja isegi kui ma ei lubanud tulid klassikaaslased koju külla mulle, et teada kuidas mul läheb.

07.10 Käisin koolis jälle. Füüsika tunnis olime labori klassis, tegime katseid ja üks klassivend tahtis mind veega pritsida. Pöörasin pead mega kiiresti ja ma ei näinud, et õpetaja mu seljataga on, ehk kulmu kohaga peapidi kokku. Muidugi oli mul ülejäänud päev kulm paistes ja sinine. Rohkem ei juhtunud koolis midagi. Õhtul läksime ema ja õega jälle Matiasesse, sest ema läks arsti juurde. Käisime ka tädi juures, sest õel oli vaja onult mingeid pabereid. Sain omale ka jalkaputsad.

08.10 Käisin koolis jälle, tundsin jälle, et ei ole kõige parem olla, ehk palavik oli tagasi. Tablakas sisse ja elu oli ilus jälle. Läksin õhtul isegi trenni, meil oli mäng kellegi vastu. Astusin ühele tüdrukule jala peale täiega ja tal olid tavalised tennised, kujutan ette kui valus see võis olla. Ma olin tubli ja blokkisin ühte tüdrukut, et pall välja läheks ja tõstsin kohe käed üles, ta sai vihaseks ja viskas palliga mind. Haha. Võitisme 2:0. Peale trenni koju minnes suudeti mind ... korda naeratama panna. Esimene kord tulid mulle vastu vastas meeskonna mängijad ja nendega olid ka mingid poisid, kes ütlesid hola mulle, ütlesin vastu ka, sest ma olin sõbralik. Kui pilgud suudaks tappa siis nende kolme tüdruku pilgud oleksid mind tapnud sel hetkel. Järgime kord nägin ühte tuttavat, kes vaatab mind nii imelise naeratusega, et peab naeratama vastu. Kõndisin edasi ja nägin ühte tuttavat, kes karjus vist üle Lagunase mulle hola, lihtsalt ei saa olla tõsine. Mul olid endiselt trenni riided seljas, sinine Cruz Azul'i pluus  ja valged lühkarid, kõndisin veel ja mingid vennad hüüdsid järsku Vamos Azules, lihtsalt ei saanud jääda tõsiseks. Ülejäänud korrad hüüti lihtsalt möödasõites hola või hey.

09.10 Käisin koolis, endal ikka endiselt palavik, järjekordselt tablakas sisse ja elu oli ilus. Meil toimus täna seitsmest tunnist kolm, sest päeva keskel kolme tunni õpetajaid ei olnud ja viimane tund jäeti ära tänu sellele. Ühel hetkel avastasin ma ennast koos Conchise, Jeiberthi, Rubeni ja Clemensiga mööda õpilasi käimas. Aru ma ei saanud mida nad rääkisid, ainult seda, et mul ei ole raha, sest mul sai sularaha otsa ja ma saan ainult Juchitanis raha väljavõtta, sellest sain ka aru, et edasi tuli vahepeal peso por beso, ehk peeso musi vastu. Mina pidin tegema poistele musi põsele ja Clemens tüdrukutele. Poisid olid kõik mega ekstaasis kui kuulsid seda. Kõik tahtsid musi saada ja nad olid mega õnnelikud pärast. Peale kooli läksime Lagunasesse samade inimestega, istusime reaalselt kolm tundi kiriku juures. Mängisime pudeli keerutamist, siin käib see ikka hoopis teistmoodi kui eestis. Mul läksid muidugi plätud katki ehk sain palja jalu käia ringi. Pidin minema ka raamatukokku kodutööd tegema, kus tuli välja, et ma tegelt ei pea tegema seda, sest ma teiste inimestega.

See on mu nädala tegemised jälle. Nagu lubasin siis kirjutan ka kuidas olen elu ja oluga harjunud. Ma ei hakka midagi konkreetset kirjutama, kirjutan lihtsalt punktidena.

• Mulle ei meeldi endiselt terav toit
• Ma juba peaagu söön ube, ehk kui need on juba söögi sees, siis ma söön neid aga kui peab eraldi kõrvale panema siis ei.
• Siin mega imelik supp, kus on sees ka sea nahk ja nad söövad seda - mina seda ei söö
• Koolis on õpetajad mega chillid, see õpetaja, kes mind ennem vihkas, ei vihka vist mind enam
• Keel juba vaikselt areneb, üritan rääkida nii palju kui oskan. 
• Neile meeldib väga eesti šokolaad ja kommid ning nad küsivad seda väga tihti, kahjuks on mul šokolaad otsas varsti ja ma ei raatsi jagada seda enam.
• Jah ma olen endiselt elus, kuigi ma elumärke ei anna väga tihti. 
• Koolis saan matemaatikas paremini aru kui teised, sest ma olen juba sagedust õppinud ja see on kerge teema. Nüüd tuli mingi uus asi juurde ja ma hetkel ei saa aru enam
• Vahepeal on selline tunne nagu oleks eestis, sest mittemidagi ei ole teisti, kui arvata välja see, et siin on palmipuud ja 30 kraadi sooja koguaeg
• Viimased päevad on olnud väga kõva tuul, selline nagu Eestis tormi ajal, meil siin ei ole tormi
• Vahepeal avastasin, et ma Igatsen ainult issit ja Laurat Eestist, sest ma ei ole issit näinud enam ja Laura on lihtsalt minu Laura.
• Peale kahe kuu möödumist avastasin, et mul on voodi juures ka pistik ja ma ei pea enam filme teisest toa otsast vaatama.

Ma väga vabandan kirjavigade pärast aga kell on veerand 11 ja ma ei viitsi seda teksti uuesti lugeda. Kui tahate teada midagi rohkem, siis saate alati küsida. Hetkel ei oska rohkem midagi kirjutada.

Musid-kallid

Peaagu kaks kuud!

Varsti saab mul siin kaks kuud täis. Tunne on küll nagu oleks palju vähem. Elu läheb edasi täiel kiirusel kuigi olen sattunud igavesse rutiini. Hommikul kell sitse kooli, igapäev samad tunnid. Kell kaks koju. Kodus arvutisse ja võrkiike magama, söön ja olen jälle arvutis. Pühapäevad mööduvad endiselt Juchitanis. Ma just taipasin, et äkki keegi ei oska seda hääldada, sest seda ei hääldata nii nagu kirjas, seda häldatakse Hutšitan? ma päris kindel ei ole kuidas kirjutada.

20.09 skaype'sin ma üle mega pika aja oma perega. Kui ma ütlen mega pika siis nii see ka on, sest enne seda me skaipy'sime 10 august, Laura sünnipäeval. Endal oli kohe uhke tunne, et ükski pisar enam silmanurka ei tulnud. Natuke kurb ikka olin, sest mu pisike Laura väga ei tahtnud rääkida ja häbenes. Kõne lõpuks sain talt ikkagi ühe virtuaalse musi.

22.09-26.09 Käisin koolis, kool nagu kool ikka siin. 

Emme, see lõik on sulle! Neljapäeval käisin Salina Cruzis viisa asju ajamas jälle. Päris kätte ma seda endiselt ei saanud. Pidin andma sõrmejäljed ja paar allkirja. Varsti pean jälle minema ja siis peaksin vist maksma ja viisa lõpuks kätte saama. Ära muretse ma ei ole ainus kellel ikka veel ei ole seda, Kaisal ka ei ole ja kõigil teistel ka ei ole. Peale sõrmejälgede andmist tundsime ennast Clemensiga, vahetusõpilane Austriast, nagu kriminalid, sest see sinine tint ei tahtnud ka meie sõrmedelt maha tulla nagu Kaisalgi.  Ja viisa raha on mul ilusti kõrvale pandud, ära selle pärast ka muretse.

Neljapäeva õhtul oli klassiõde mulle kirjutanud, et peab minema kaheksaks kooli. Kas mina nägin seda? Muidugi ei näinud, sest mul siin kombeks minna umbes üheksa aeg magama koolipäevadel ja siis mind enam facebookis kätte ei saa, aga ta oli kirjutanud mulle peale üheksat. Läksin siis reedel hommikul kooli, kaks klassiõde olid koolis juba, kõik tundus tavaline ja kui kell helises, mõtlesin mina ikka veel, et miks kedagi teist ei tule. Sain siis poole päeva päeval teada, et pidi minema kella kaheksaks. 

27.09 Hommikul küsis õde, et kas ma tahaksin minna Matias Romerosse, olin sellega nõus, sest ma ei ole saanud seal veel niisama ringi käia, kuigi käin seal iga pühapäev. Sellepeale vastas õde mulle, et ta käib pesus ära ja siis lähme. Enne pessu minemist ta helistas isale ja küsis midagi raha kohta. Sellest hääletoonist mis sealt järgmisena tuli sain ma aru, et Matiasesse minek jääb ära. 

 Päeval millalgi skayp'sin õega, et pisikest preili Ei Taha naha. Algus läks paremini kui eelmine kord ehk tips tegi kohe nägusid mulle ja oli väga rõõmus. Lõpp seekord enam nii rõõmus ei olnud, ehk virtuaal musi ma ei saanudki, sest tips solvus mu peale, et ma ära lähen. 

Õhtul käisime õega vaatamas jalkat Lagunases, mängisid Cruz Azul Lagunas ja keegi, Minu esimene mäng siin, kus mängis mu oma kodu meeskond ja Azules võitsid!!! Olin nii uhke oma linna üle. see mäng mida ma käisin vaatamas kohapeal, oli noorte mäng, pakuksin, et U-20. Õhtul oli Mexicos (Mexico City) ka mäng Cruz Azul Lagunas vs Leon kuid seekord meie põhitiim, ka see mäng lõppes Azulese võiduga. Azules on meie jalka meeskondade hüüdnimi, sest azul tähendab sinist ja nende riided on sinised. 

28.09 Nagu tavaliselt käisime Juchitanis, jälle kinos. Ma isegi ei tea mis selle filmi nimi oli. Aga see rääkis sellest kuidas üks mees tahtis teha filmi 80 päevaga ümber maailma. Te oleksite pidanud mu nägu nägema kui filmi alguses räägiti inglise keeles. Peale seda käisime söömas ja läksime Matiasesse.

29.09 Käisin koolis. Meil on igapäev seitse tundi, toimus seitsmest tunnist kolm. Kooli pidi minema kaheksaks. Läksin siis kaheksaks kooli, tuli välja, et ka teist õpetajat ei ole. Siis toimus kaks tundi - füüsika ja matemaatika. Ma olin enda üle nii uhke, et ma ei teinud matemaatikas kellegi pealt maha ja tegin kõik ise ära. Teised tegid minu pealt maha. Siis pidi meil olema kaks tundi sama õpetajaga aga seda õpetajat ka ei olnud ja meil oli üks vaba tund jälle, ning viimane tund toimus varem.

Peale kooli läksime tsirkusesse klassikaaslastega. See kord oli tsirkus palju lahedam, võibolla sellepärast, et nägin algusest peale. Käisin seal Conchise, Perla ja oma õega. Kohapeal oli meiega ka Perla poiss. Me istusime esimeses reas. Nad tegid seal enda trikke ja esimese vaatuse lõpus kutsus kloun kõigepealt Perla poisi Ronaldo endaga kaasa, sinna keskele, kus nad esinevad. Siis tuli tagasi rahva sekka ja muidugi valis mind. Ma alguses ei tahtnud minna, ütlesin, et ma ei saa hispaania keelest aru aga pidin ikka minema. Pidin seal keskel tantsima koos klouniga ja siis sõitsime nähtamatu mootorattaga. Mul oli mega piinlik seal olla.

30.09 Käisime emaga Matiases, ema käis arsti juures. Mina tahtsin raha välja võtta aga ei saanud sest, panga automaadi klaviatuur ei toiminud. Käisime juba teist korda selle arsti juures ja muidugi läheb alati teema minule kui saadakse teada, et ma vahetusõpilane. See arst teab isegi kus on Eesti, vähemalt on kuulnud sellest. Ta teab Teelet, kes oli vist eelmine aasta vahetusõpilane Mehhikos, kui ma ei eksi.

01.10 Hommikul kooli jälle. Peale kooli vanavanemate juurde sööma. Peale söömist läksime staadionile, et rääkida jalka treeneriga. Ma hakkan nüüd siis nimelt jalka trennis käima, kolm korda nädalas. Saime räägitud, vaatsin ka tüdrukute võistlusi ja see on lihtsalt jube kui halvasti nad mängisid. Tüdrukute jalka ei ole ikka sama mis poiste. Homme on mul esimene trenn ka, loodan lihtsalt, et ära ei sure.

Sain ka teada, et mu perel veel üks maja siin läheduses ja neil on mega suur rancho, kus kasvavad erinevad puuviljad.

Järgmises postituses räägin kuidas ma siinse elu ja oluga olen ära harjunud. See tuleb siis kui mul saab kaks kuud täis, mis juhtub juba nädala lõpus.

Mul on väga kahju kirjavigade pärast aga keel hakkab vaikselt ära ununema, sest inglise keel mul hetkel põhiline suhtlusvahend.

Seniks aga teile päikest sinna külma Eestisse.

Muchos fiestas

"Jah ma nüüd võtan ennast kokku ja teen selle postituse ära mida paljud on juba pikalt oodanud." Ma korrutan neid sõnu endal pidevalt aga ma ei suuda ennast ikka kokku võtta. Nüüd siis peaaegu kaks nädalat hiljem ma seda siiski suutsin.

Alustaks sellest, et ma olen mega vihane, et Minu ja Kaisa pakid pandi Eestist teele samal päeval ja kaisa pakk jõudis kohale juba kaks nädalat tagasi ja minu pakk ei ole ikka veel kohal. Nad selle raudselt ära kaodanud, või söödi vahepeal kõik mu kommid ära ja nüüd ei saa nad seda mulle kohale toimetada. Emme saatis täna kirja ka Eesti posti, et mis värk on. Uuel kuul saadab juba järgmise paki :)

12.09 Koolis ma tol päeval ei käinud, kuigi oleksin vabalt võinud minna. Selleasemel käisin ma hoopis tehase "spordipäeval", kus kohtasin juhuslikult oma kallist klassivenda. Ise ma sellest tegelt osa ei võtnud, ainult pildistasin ja sain korraliku päikesepõletuse, millega mu joodiku päevitus aina süveneb. Sain ka seal ka teada, et mu vend tuleb koju. See uudis tegi mu tuju palju paremaks kohe. Peale seda oli pidulikumat sorti lõunasöök, kus mu isa pidas kõne.

Tulime õega sealt varem ära sest see oli suht igav. Õhtul oli kindel minek peole, mina alustasin sättimist umbes neli tundi varem, sellest kolm tundi tegin ma omale lokke. Saime valmis sättitud, käisime naabrite juures korra. Naabritel on mega armas väike tütar kes sai seitsme aastaseks. Peale seda läksime me lõpuks kaua oodatud peole. Ma olin seda reaalselt kuuaega vist oodanud.

Peole läksin ma alguses koos oma õega, kohe sain kokku ka klassiõe ja tema õega. Meie õed käisid koos keskkoolis. Mingi aeg saime kokku ka teiste klassikaaslastega, ning nägin kõiki teisi vahetusõpilasi ka. Pidime kell kaks olema kodus ja siis pool kolm ja me jõudsime koju kolmveerand kolm, pidu oli mu majast umbes 500 meetrit. Koju tulles jooksis vend järgi, et kas ma tahan tagasi minna. Muidugi ma tahtsin :). Vend küsis ema käest, et kas ma võin tagasi minna temaga ja ema oli sellega nõus, ning õde hakkas hädaldama, et ta ei austa oma vanemaid ja igast sellist jama. Rääkisin seal juttu ühe sellise inimesega, kes on elanud USA's ning tal oli nii hea inglise keel, et ma oleksingi võinud seda kuulata. Hiljem olin venna sõpradega. Ühe vennaga oli tutvumine mega imelik, sest ta ütles, et nägi mind lõunasöögil ja mul oli kollane kleit seljas aga mina teda ei näinud, vähemalt ta ei olnud üldse tuttav. Kõik olid terve õhtu nii õnnetud, et ma ei tahtnud tantsida, sest mulle ei meeldi see ja kellegi teisega nad ka ei tahtnud tantsida. Peo lõpetasin jälle ainult inglise keelt rääkides, sest leidsin ühe inimese, kes seda oskas. Koju jõudsime vennaga pool kuus hommikul.

13.09 Käisin hommikul klassiõega pizzat söömas ning õhtul läksin selle pisikese tüdruku sünnipäeva peole. Pidu oli "Let it snow" teemaline. Sünnipäeva laps ise oli väga õnnelik, et ma kohale läksin. Ma ei ole vist kunagi koahnud nii palju tarku pisikesi lapsi kui seal. Rääkisime hispaania keeles nii palju kui ma aru sain ja kui ma aru ei saanud siis nad tegid käte ja jalgadega selgeks mulle.

16.09 Kooli meil sellel päeval ei olnud. Käisid Kaisa(Eesti) Juchitanist, Silje(Norra) Ixtepecist, Virginija(Leedu) Tuxtlast Lagunases. Memo oli ka Oaxacast koju tulnud pühadeks. Kohtussime õhtul kõik Lagunases, käisime ühes pisikeses kohvikus istumas, sest ilm oli jube, vihma sadas. Kui Lagunases oli pidu läbi läksime El Barrio'sse, seal oli palju suurem tähistamine. Käisime Tlayuda'sid söömas ja varsti tulin oma perega koju.

Vahepeal ei ole midagi teinud väga. Nädalavahetusel oli mega palju sünnipäevi, laupäeval käisime päeval ühel sünnipäeval, õhtul läksime teisele sünnipäevale, kus pidi rahvariideid kandma, sain megalt komplimente. ja muidugi ma sain piinlikust ka tunda seal, sest...

...nimelt ma tahtsin teha bändiga pilti, bänd ise mängis samal ajal, mina istusin lava ääre peal ja tegin ilusat nägu. Lava juurest ära minnes kõik naeratasid mulle ja ma ei saanud midagi aru miks nad seda tegid. Järgmise päeva hommikul sain ma nimelt teada, et laulja oli öelnud mikrisse, et nii ilus tüdruk, ma tahaks pilti teha temaga. Peol oli 100+ inimest ja mina olin seal üks, ilmselgelt kõik naeratasid mulle.

Pühapäeval tähistasime ühe pisikese sugulase sünnipäeva meie juures. See väga midagi erilist ei olnud.

Ma väga vabandan piltide kvaliteedi pärast aga mu õe tahvli kaamera kvalideet on mega halb ja ta ei ole ise ka just kõige parem fotograaf.

Seniks aga musid-kallid teile Eestisse.

Karmel

Virgen de la Navidad

Unustasin eile kirjutada ühest festivalist Juchitanis, selle nimi oli siis Virgen de la Navidad kui ma sain õigesti aru, otsetõlkes peaks see tähendama midagi jõulude neitsi sarnast.
Seal oli nii palju ilusaid inimesi ja ilusaid riideid, et jõua ära oodata millal ise saan ka neid riideid kanda ja osaleda sellistel üritustel.

Seal olid hobused ja mingid loomad, keda ma ei suutnud kuskile kategooriasse panna, ehk ma ei tea mis loomad need suured ja jubedad olid. Üks hobune läks natuke hulluks seal ja ta viidi minema ei saanudki osaleda. Muidugi olid seal inimesed, palju veoautosid kus istusid nais soost isikud taga nende asjade peal mille nimi mulle meelde ei tule ja nad loopisid igast majapidamis asju rahva sekka. Kõik oli üldse mega tore.

Koolist ka natuke, praegu on meil koolis eksamite nädal. Meil kontrolltöid ei ole, nende asemel on eksamid. Minu jaoks on need eksamid rohkem nagu kontrolltööd, sest neil on aega üks kooli tund teha seda ja see toimub keset päeva. Täna oli meil Füüsika eksam. Õpetaja Nacho tuli klassi ja saatis mind klassist välja sest ma ei pea eksameid tegema. Ainult inglise keele teen sest see easy ja ma saan sellest aru.

Natuke ka ilmast. Ilm on siin nimelt suht halvaks kiskunud viimasel nädalal, pidevalt sajab vihma. Ja kui siin sajab siis ikka korralikult, tavaliselt ei ole mingit väikest tibutamist ka hakkab ikka korraliklut sadama, mõnikord on hoiatuseks see et sa näed kuidas välku lööb ehk öösel võib vihma tulla aga ei pruugi. Vahest on isegi nii jahe päev läbi, et saab vabalt pusaga ringi käia. Üldiselt on siin hetkel selline ilm nagu on eesti sügis. Öösel väga enam lahtise aknaga ei maga.

Esimene kuu ja peale

Ma isegi ei alusta enam vabandusega, et ma ei ole jälle pikalt kirjutanud. Aga mu kirja oskus ei ole endiselt paranenud ehk mulle ei meeldi endiselt kirjutada.

Alustaks sellest, et vahepeal sai täis kuu aega Mehhikos, mis on minu jaoks läinud lihtsalt mega kiiresti. Hetkel tundub, et elu läheb aina paremaks, vahepeal on olnud paar arusaamatust koolis aga need on sama kiiresti ära ka kadunud.

Käisime eelmine pühapäev perega Juchitanis kinos The Expendables 3'e vaatamas. Film ise oli mega kõva, kuigi mulle väga ei meeldi sellised filmid. Film oli muidugi hispaania keeles ja subtiitreid ei olnud ka aga sain isegi aru vahepeal ja naersin kaasa.
Nädala sees väga midagi ei toimu, hommikul kooli, päeval koju, magan, söön, olen arvutis, söön, magan.

05.09 läksime Perla, Israeli ja Konchisega peale kooli Lagunasesse kooli asju tegema, see tähendas seda, et mina lugesin hispaania keelset "Väikest Printsi" ja teised tegid tööd. Leppisime kokku, et saame kell kaks minu tee otsas kokku. Ainsad, kes jõudsid kell kaks olid mina ja Konchis. Perla jäi natuke hiljaks ja see on lihtsalt kohutav kuidas Israel jääb koguaeg hiljaks. Ma olen täiesti kindel, et ta jääb oma matusetele ka hiljaks sest ma olen näinud teda ainult kaks korda kolme nädala jooksul õigeks ajaks jõudmas.

06.09 käisime jälle kooli asju tegemas. See ei ole normaalne kui kaua neil siin aega läheb kodustetööde peale. Nagu ma aru sain siis pidime grupiga mõtlema välja küsimused ja siis tegema mingi intervjuu, ja me tegime seda kaks päeva. ma oleksin üksi ka jõudnud selle mingi paari tunniga max ära teha, aga ma ei vingu, sest mulle meeldib nendega koos olla.

Mainin vahepeal ka ära, et vanemad läksid neljapäeva öösel vastu reedet Pueblasse, ilmselt mingi tehase värk ja tulid tagasi alles pühapäeva hommikul. Sain vahepeal teada teise VÕPi käest, et laupäeval oli YFU meeting, kuhu oleks tahtund minna. Vanemad vist ei rääkinud mulle meelega sellest midagi, sest kui küsisin neilt, et kas ma lähen sinna siis öeldi mulle koguaeg, et see on pühapäeval. Lõpuks andsin alla, sest ma sain aru kui lootusetu on neile selgeks teha, et see on laupäeval, sest kolm inimest on seda kinnitanud.

Niisiis käisime pühapäeval jälle Juchitanis. Käime seal üldse väga tihti. See kord käisime jälle kinos, ning filmiks oli "Lucy". Selest filmist ma väga aru ei saanud aga see mind ei seganud, sest enne kino nägin täiesti juhuslikult kino kõrval kohvikust Kaisat, teine Eesti VÕP'i Mehhikos. Lihtsalt uskumatu, et eesti keel ei tahtund kuidagi tulla, sest suhtlen peaagu igapäev Eestiga. Õhtul läksime Matiasesse (Matias Romero) vanavanematele külla, sest isal oli sünnipäev ja siis sõime seal torti. Pean mainima, et mul lihtsalt üli ägedad sugulased.

Tegin endale ka väikse kingituse ehk ostsin omale uue kella ja ostsin jalkapalli ka endale, sest meil on koolis ainult üks tühi pall ja mu pall sai omale nime "My Baby". Täna sain koolivormi ka kätte, mille üle ma olen mega õnnelik, sest muidu ma oleks pidanud täna oma pesu pesema aga nüüd saan seda homme teha.
Ja täna läks minu super tore Luis aastaks Türki ja ma ei saanud isegi hüvasti jätta, sest ta pidi ootamatult minema Mexico City'sse. Nüüd ma siin kurvastan natuke, sest mul ei ole kellegagi enam eesti-hispaania-inglise-soome keelt rääkida. Aga ma tean, et ta ei kao kuskile, sest kui me enne ei näe siis mingi aja pärast Eestis kindlasti.

Hetkel tegelen piltide üles laadimisega, mis ma ema telefonist sain. Mingi aeg peaksin saama ka fotokast ja loodetavasti ka õe telefonist, siis saab pilte veel juurde.
Hetkel aga lõpetan.

....

Alustaks sellest, et vabandust, et pole juba peaaegu nädalaaega kirjutanud, aga ma suutsin oma telefoni ära lõhkuda. Jah ma suutsin seda kõigest kuu ajaga teha. Aga MA SAIN LÕPUKS OMA ARVUTISSE!!!! Laenasin õelt juhet, seda mis on aku ja seina vahel, sest ta enda arvuti ei lae ja siis pole vaja seda. 

Reedel käisin paari klassikaaslasega zoo's, arvasin alguses, et see mingi suur koht, aga tegelt see mingi mega pisike kohake, selle-eest on see mega ilus. Peale seda läksime pizzat sööma. 

Laupäeval ei teinud midagi. pühapäeval ei teinud ka midagi. Esmaspäeval käisin koolis nagu ikka. Õhtul käisin õega zumbas, mis oli päris lahe. Ma mingi ainuke valge ja siis üli pikk ka veel seal teiste vahel. Endal nägu punane nagu tomat, tegin asjad ikka ilusti kaasa. Läheb vist teine kordki sinna. 

Täna käisin jälle koolis ja peale kooli lihtsalt magasin üli kaua, sõin vahepeal ja jälle magasin. Õhtul tuli VÕP Tšiilist külla koos oma host-vennaga, tegime viisa jaoks asju. Ta host-vend läheb ka VÕP'iks, Türki, sest sai sealt stipendiumi, muidu oleks läinud eestisse. Oskab natuke isegi eesti keelt. 

Reedel lähen peale kooli vist paari klassikaaslasega Lagunasesse, kui ma tohin. 

Ma saan lõpuks panna ka pildid, mõtlesin, et panen pildid facebooki, siis saate sealt vaadata kui tahate. Vahepeal uusi pilte ei tule, sest mul ei ole neid millegagi teha.

Karmel

Esimene koolipäev ja teine ja kolmas ja....

Kõigile teadmiseks, iis ma käin koolis nüüd. Kõige hullem on see, et pean 5.45 ärkama, sest kool hakkab kell seitse. Tegelt on mul kooli kõigest natuke alla kahe kilomeetri aga hommikune dušš võtab aega ja ma hakkan pool seitse minema juba, sest ema viib kooli.

Esmaspäeval, esimesel koolipäeval jäin kohe hiljaks, jõudsime kooli läksime dire juurde. Ema rääkis seal natuke midagi. Edasi läksin ma oma klassi juurde, seisin ukse peal, kõik vaatasid imelikult. Tutvustama ma ennast ei pidanud sest dire tegi seda ise. Poisid kutsusid kohe enda kõrvale istuma, aga nad pidid kurvastama, sest õpetaja saatis mujale. Kõik võtsid kohe omaks, pole vist elu sees ka nii palju komplimente saanud kui ühe päeva jooksul. Väga inglise keelt ei räägita aga saime hakkama. Olen leidunud kaks inimest kes räägivad inglise keelt, üks käib vist paralleelid ja teise kohta ei tea midagi.
Seoses selle teisega, siis me rääkisime ühe õpetajaga kõrval klassist ja terve see klass kus see poiss käib tuli ukse ja akende peale, et mind näha.
Muidugi pandi mind kohe mingi kolme poisiga paari, mis on siin suht tavaline, üks nendest oli vahetusõpilane Austriast.
Teisipäeval olin sama huvitav koolis, väga midagi ei teinud. Meil igapäev inglise keel, mis on mu lemmik tund hetkel, pidin lugema ühe lause ja peale seda pidi klassivend lugema, mille üle kõik naersid, sest nad loevad umbes sama hästi kui meil esimeses klassis eesti keeles loetakse. Peale kooli saatsid paar klassikaaslast mind koju ära.
Kolmapäeval läksin kooli ja tuli välja, et esimest kahte tundi ei olnud, sest õpetajaid ei olnud, mängisime siis võrku. Sain kolm korda palliga, sama inimese käest, ühe korra läks näost nii mööda, et läks vastu suud. Vahepeal jälle tundi ei olnud, mängisime võrku jälle ja istusime niisama. Õpetasin neile eesti keelt, neile pakkus väga nalja sõna puu. Kuna ma ütlesin üks päev üle klassi sh*t, siis nad tahtsid seda ka teada. Ise õppisin ka paar sõna.
Peale kooli läksime kuskile teise kooli, mingeid õe asju ajama, ma ei saa siiani aru miks ma pidin kaasama minema ja ei võinud Lagunasesse minna klassikaaslastega.
Täna neljapäeval käisin jälle koolis, klassiõed tahavad kooli üle lasta koguaeg aga mina eeskujulik inimene ei riku reegleid ja tean, et ma ei tohi koolist puududa, muidu jääb mu vahetusaasta lühikeseks. Väga ei teinud midagi, esimest korda toimusid kõik tunnid.
Peale kooli tulin koju, sain loa minna homme Lagunasesse. Õhtul käisime õega Lagunases, tema sõpradega kohtumas. Käisime staadionil, see staadion MEGA suur, seal jalkaväljakud, kossu-, võrgu-, pesa- ja kõik muud väljakud veel, nägin klassivenda ka seal. Oleme kolm õhtut käinud selle mehe pere juures, kes surma sai ja rohkem ei toimugi midagi.

Kes ei tea siis siin selline koolisüsteem, et õpilased kõik ühes klassis ja õpetajad vahetuvad. Meil on kõik tunnid 60 minutit ja peale teist tundi pikem paus, et süüa.
Aa ja mul käib klassis üks poiss, kes näeb välja täpselt nagu Karl Martin Milliste ja koolis käib üks pisike breketitega Sigrit.

Karmel.

Esimesed päevad päris kodus

Hola!

Midagi uut ja huvitavat ei ole vahepeal toimunud. Neljapäeval kolisime viimased asjad uude majja Pueblas ja ka ööbisime seal. Õhtul käisime kuskil restos, kus oli rootsi laud ja mu hostid valetasid kelneritele, et mul on sünnipäev. Tuldi lauldi ja sain kooki, mida ma enam süüa ei jaksanud. Nägin ühte sugulast ka, ainuke kelle nimi meeles on (Fernando) ja ta oskas mega hästi inglise keelt. Üks sugulane oli veel aga ma ei mäleta ta nime enam. Nalja sai igatahes palju, põhiliselt siiski ikka minu ja minu keele mitte viskamise pärast.
Reedel toimus absoluutselt mitte midagi, sest tõusin mingi üheksa aeg, sõin, käisin pesus, käisime ostsime ema ja õega süüa ja muid vajalikke asju vennale Pueblasse, ning pool üks hakkasime Lagunase poole sõitma. Sõit kestis kergelt kümme tundi, alguses ei olnud midagi viga sest esimesed umbes neli tundi ma magasin aga edasi läks aeg kohutavalt aeglaselt. Selle aja jooksul oli kaks peatust, esimene tankimiseks ja vetsus käimiseks ning teine oli söögipaus. Õhtul asju lahti pakkides avastasin, et mul on mega vähe pluuse ja mega palju teksaseid. Tahaks ka ära mainida paar asja mida panin selle sõidu juures ja liikluses vahepeal tähele.

*Mu host isa sõidab 70ne alas 60ga ja 110ne alas 130ga

*Siin on täiesti tavaline, et kui sul on mingi mega sügav org kõrval, siis ei ole teepiirdeid

*Sa saad 40 liitrit bensiini 30 euroga

*Turvavöödele väga tähelepanu ei pöörata

*Normaalne on teha kahe reaalsusest teest kolmene ja kui kolm kõrvuti ei mahu siis sõidad lihtsalt keset teed.

*Valgusfoore nägin ainult Pueblas

*Autosse topitakse nii palju inimesi kui vähegi mahub

Täna, laupäeval, läksime mingile ristimisele?? väga aru ei saanud, mis see oli, peale seda läksime ema poolsete vanavanemate juurde ja siis selle poisi juurde kelle pärast kirikus käisime. Sealt tulime suht ruttu ära, sest isa sai kurva ning tõsise kõne. Läksime haiglasse, mina läksin õega uuesti vanavanemate juurde, nad elavad haiglast üle tee. Sain seal onult teada, et nende ülemus oli õnnetuse tagajärjel surma saanud. Pool linna nuttis, sest pool linna töötab seal. Tegemist oli siis Lagunase tsemenditehase ülemuse/direktoriga. Lisaks sain ainult adapteri ja ei pea isalt laadijat küsima enam koguaeg. Jah emme, mul on ikkagi vaja seda, sest arvutijuhe ei mahu sinna. Ema tõi meid õega mingi aeg koju. Käisime jalutamas, kuigi oleks tahtnud rohkem jalutada ja linna avastada. Aga homme pidime jälle minema. Esmaspäeval lähen lõpuks kooli ja saan sõpru, kolm juba on, ehk käime kõikide VÕPidega samas koolis kui õigesti aru sain.

Karmel

Esimene nädal

Esimesed kolm päeva olid meil arrival camp, mille kohta juba ka kirjutasin. Laupäeval jõudsin mina oma pere juurde, mille kohta võis ka lugeda juba.
Laupäeva õhtul läksime Puebla kesklinna,  juba teel sinna hakkas sadama, vahepeal oli vihma nii palju, et ei näinud isegi enda ette. Käisime ühes kohviku või restorani moodi asjas kohvi joomas ja siis läksime edasi pizzarestorani, kus saime peretuttavatega kokku. Koju jõudsime hilja.
Pühapäeval käisime korra uues majas, viisime paar asja sinna. Peale seda saime jälle samade tuttavatega kokku ning läksime mingile laadale või festivalile, kui ma õigesti aru sain siis see oli rohelise paprika festival. Seal käisime veel mingi templi juures, millest räägiti ka, mina lihtsalt tegin tarka nägu see aeg. Sain tähelepanu keskpunktis ka olla, sest mu host ema küsis, et kas see mees inglise keeles ei tahaks rääkida, sest ma ei saa aru. Ja siis kõik vaatasid minu poole ja küsisid, et kust ma pärit olen. Üks mees isegi teadis, kus eesti on. Nägin kuidas tantsiti Oaxaca muusika järgi. Host isa küsis koguaeg, et kas ma õlut ei taha, kuid jäin endale kindlaks ja ei tahtnud.
Esmaspäeval kolisime ka, külmkapp ja pesumasin toodi. Vesi pandi tööle, elektrimehed käisid. Õhtul käisime ema ja õega shoppamas, ostsin omale koolikoti ja kulmupliiatsi. Emme kui sa leiad üles mu kulmupliiatsi siis ma olen väga tänulik kui tulevikus saada koos muu kraamiga. Väga rohkem midagi osta ei raatsinud, sest hinnad riietel ja asjadel suht samad mis eestis. Samas, kes mind teab siis ma käin shoppamas nii et teised shoppavad ja mina istun. Host ema on hull shoppaja, ostaks vist poe tühjaks kui saaks.
Teisipäeval kolisime veel. Toodi söögilaud, toolid, paar kappi ja voodi. Venna asjad viisime ka uude majja. Päeval käisime jälle shoppamas, oleksin peaaegu juba kaks pluusi ostnud aga jätsin ikka ostmata. Ostsin nende asemel hoopis teised kaks pluusi ja küüneviili. Peale seda sõime esimest korda uues kodus ja tulime tagasi vanasse.
Käisime perega just tsirkuses!!! That was soooo coool!! Ma armastan tsirkust! Viimati käisin 12 aastat tagasi. Üks vend oleks peaaegu alla kukkunud kui üritas köie peal kõndides hüppenööriga hüpata ja tal ei olnud julgestusköisi ega võrku all. See oli nii jube, viimasel hetkel sai köiest kinni. Vahepeal feilisid ka ehk kui tiigrid pidid läbi põleva rõnga hüppama siis see rõngas ei läinud põlema, sest gaas oli otsas. Lõpus sõitsid pisikesed poisid krossikatega kerakujulises puuris kahekesi ja pärast sõitsid neli suuremat poissi ka. Käisid päris üleval ära ja tegid igast erinevaid asju, ma ei oska kirjeldada. Kui korraliku video leian siis panen üles.
Väga midagi rohkem toiminud ei ole, sain vahepeal teada, et pesitseme hetkel nelja vulkaani keskel. Paar uut sõna ja väljendit olen ka õppinud. ÄRGE MURETSEGE MA EI OLE PILTE ÄRA UNUSTANUD, LIHTSALT MUL ARVUTI AKU TÜHI JA MA EI SAA NEID ÜLES LAADIDA!

Arrival camp ja kohtumine perega

Kolm päeva arrival campi on nüüd möödas. Kolm päeva täis palju tegemisi ja sööki. Räägiti põhiliselt sama mida ELO'l. Õppisime natuke ka hispaania keelt, millest palju meelde ei jäänud. Inimesed olid kõik väga ägedad. Enamus läksid täna koos Mexico city'sse, et sealt edasi minna kas lennuki või bussi peale ja kohtuda varsti juba oma perega. Mõnele tuli pere juba hotelli vastu.
Mina aga erinevalt teistest, kes lähevad Lagunasesse, sõidan hetkel bussiga Pueblasse, et oma perega seal kohtuda.

Nüüd ma siis olen siin oma uues peres. Bussijaama tulid vastu ainult isa ja vend. Edasi tulime taksoga venna koju, ta elab Pueblasse, sest läheb siin ülikooli. Pueblasse oleme nädal aega. Mis te arvate mida ma esimese asjana oma uues peres sõin... RIISI JA KANA!! Jah ma sõin riisi ja seal oli mais ka sees!(ma ei söö maisi ka)
Veidi harjumatu on olla toas välisjalanõudes aga eks harjub kõigega.
Hetkel tundub pere tore, ema ja õde inglise keelt ei räägi aga isa ja vend tõlgivad ja natuke saan aru ka. Õppisin uue sõna ka pollo - kana.

Lendamine ja kohale jõudmine

Hommikul kell pool neli oli äratus. Lennujaamas pidime olema 4.45. Tegime oma check-in'i ära ja olime peredega. Mul kiskusid juba siis silmad märjaks kui mu kallid inimesed tulid sinna. Esimese lennu esimene pool möödus nuttes meil mõlemal, teine lend oli juba päris okei, kui maanduma hakkasime olime suht paanikas, sest me ei saanud aru, et me juba Pariisis olime :D  Lisaks jäi enne Amsterdamis see lennuk hiljaks kuhu peale edasi pidime minema, õnneks jõudsime Pariisi õigel ajal ja leidsime suht kohe kõige värava ka üles, mida kartsime kõige rohkem. Nüüd oleme oma viimase lennu peal teel Mexico city'sse. Hakkasime 1,5 tundi hiljem sõitma kui pidime (y). Stjuardess oli täiega tore, sest sai kohe aru, et me tahaks kõrvuti istuda ja hakkas kohe inimestelt küsima, et kas nad on nõus mujal istuma, õnneks olid ja saime mis tahtsime. Meie viimane lend kestab 10,5 tundi mis on lihtsalt surmav aga samas esimesed kaheksa tundi on suht kiiresti läinud. Pean mainima, et see söök mida lennukis pakutakse on kohutav. Need kaks jäätist on muidu päris head.
Kui me kunagi mehhikosse jõuame peame me ootama umbes kaks tundi kuni kõik on kohal ja siis veel 2,5 bussisõitu.
Mehhikosse jõudsime me eesti aja järgi kell kaks öösel. Ajavahe annab tunda ja tahaks räigelt magada sest me oleme olnud üleval üle 24 tunni.

Nüüdseks oleme jõudnud Mehhikosse. Mehhikost nii palju, et vihma sajab ja on palav. Tunniaja jooksul olen näinud... liiga palju vilkuritega mente.

See ülemine osa on kirjutatud lennukis ja natuke siis kui bussis olin. Hetkel on kell kuus hommikul ja ma istun hotelli koridoris, et saaks netti. Selgus tõsiasi, et meil ei ole Kaisaga kummalgi laadija adapterit aga õnneks saime laenata ja telefonid täis laadida. Siiani on kõik väga hästi, toidud on head ja inimesed sõbralikud. Võib öelda, et siin on vahelduva eduga jahedam kui eestis aga kell kuus õhtul päikest võtta on ka normaalne. Asi mida siiani tähele olen pannud on see, et kui sa lõpetad söömise ja su taldrik viiakse ära, siis nuga ja kahvel jäetakse lauda.

Hetkel midagi rohkem kirjutada ei oska ja pilte saab siis kui ma arvutiga ka netti saan sest see ei taha hetkel ketiga ära ühendada. Kui küsimusi on siis võib alati küsida ja vastan meeleldi.

Karmel

Viisa ja muud seiklused

29 juuli käisin mina oma viisat tegemas Soomes. Alguses oli hull jamamine, et saada aeg ehk pidin mingi kolm korda tagasi helistama lõpuks sain aja. Hiljem tuli välja, et kõigepealt pidi saatma paberid meiliga neile ja siis aja leppima aga noh viisa sain tehtud.
Kuna ma ei teadnud kaua viisaga läheb, broneerisin pileti viimasele laevale. Sain viisa tunniga kätte juba ja üle jäänud päev läks lihtsalt shoppamisele.

Sorry ma ei viitsi pilte õigetpidi keerata ja kõik on segamini

ELO

27.-29. juuni toimus kauaoodatud ELO ehk eelorientatsioon Väike-Maarja õppekeskuses. Kolm päeva täis naermist, õppimist ja muidugi ka sööki. Hommikud algasid hommikuvõimlemisega, millele järgnes kohe söök. Edasi olid workshopid, peale seda jääle söök ja niiedasi. Õhtud olid meil täis erinevaid mänge. Teisel päeval lükati isegi meie öörahu aeg edasi.
Ma väga ei mäletagi enam üksikasju, sest see toimus juba kuuaega tagasi ja mul ei olnud aega ennem kirjutada aga rohkem võib lugeda teiste VÕPide blogist, mille võib leida minu blogi paremast servast.

Meie kolm päeva täis tegevusi

Inimeste esmamulje minust

Meie imeline lend

Mu ellujäämisõpik ei tahtnud kuidagi elada ja kukkus alla igaltpoolt.

Kõige imelikum mäng mida ma mänginud olen

Üks kokkuvõttev video ka nendest päevadest

PEREEE!!!!

Ma ütlesin küll, et enne ELO ei blogi aga MA SAIN PERE OMALE!!!

Ma nimedest ei ole veel hästi aru saanud aga mul on ema, isa, vanem õde ja sama vana vend (mul Eestis ka samamoodi :D). Peres on ka koer, kilpkonnad ja linnud. (Ms tahan kunagi omale kilpkonna ja ta nimeks frodo panna)
Elama hakkan ma Lagunas, Oaxaca osariigis. Ma saan oma toa ja nad oskavad inglise keelt.

Lennuinfo

Lend kestab kokku 19 tundi ja 30 minutit

Vahepeal sain teada ka ELO toimumis koha ja aja ehk ELo toimub 27.06-29.06 Väike-Maarja õppekekuses.

Karmel

Rahvusvaheline fail

Kes ei tea siis rahvusvaheline fail on selline asi mida sa pead täitma enne vahetusaastale minekut, selle järgi valib tulevane pere omale vahetusõpilase.
Peale kõiki neid lepinguid ja asju ootasin ma pikisilmi millal saan seda suurt paberihunnikut täita, minu pettumus oli suur kui ma sain lõpuks meili nimega "Rahvusvaheline fail", nimelt sain teada, et see suur paberimajandus jääb ära ja kõik see toimub sellest aastast interneti vahendusel. Kergemaks see muidugi midagi ei muutnud, sest täita oli palju, pidi käima õpetajate ja arstide juures erinevaid lehti täitmas.
Aega seda kõike teha oli umbes kaks kuud ja laisk nagu ma olen, jätsin ikka kõik viimasele minutile, passi läksin alles nädal ennem tähtaega tegema. Õnneks sai see kolme päevaga valmis.
Nüüd ei olegi enam väga muud teha kui oodata millal on ELO ja pere teada saamist.
Järgmine postitus tuleb ilmselt alles juunis, peale ELO, sest ennem ei ole midagi olulist kirjutada.

Karmel