Muchas cosas pero nada

Tere- tere. Ma olen endiselt elus. Mega kaua pole kirjutanud ehk ma ei mäletagi millest viimati kirjutasin. Tean, et lubasin kirjutada juba umbes nädal aega tagasi aga noh ei ole aega või siis ei ole viitsimist. Praegu ka vahepeal lakin küüsi siis räägin telefonis juttu. Aga ei peab ikka kirjutama sest vahepeal sai täis juba neli kuud. Ja ma sain ka aasta vanemaks vahepeal.

Ma ei mäleta kas ma juba mainisin, et mul on kaks kuud vaheaega hetkel. Aga noh mul kaks kuud vaheaega hetkel.

Eelmine nädalavahetus pidin minema Ixtepeci terveks nädalavahetuseks. Tagasi pidin tulema esmaspäeval aga noh juhtus nii, et ei saanudki minna, sest see inimene kelle juures pidin ööbima otsustas, et ta läheb kuskile kohta ja ma ei saa seal ööbida. Ja Kaisa juures ei saanud ka ööbida, sest Clemens jäi juba sinna. Aga noh ma oma piñata tegin valmis ikka. See seisab hetkel õues ja ma ei tea mida see ootab seal.

Eelmine nädal olid meil siin pidustused ja Virginija(Leedu) tuli ka oma emaga Lagunasesse. Ta hostema on Clemensi tädi ehk nad ööbisid seal. Mina võtsin osa ainult viimase päeva peost, mis toimus laupäeval ehk siis kui oli minu sünnipäev.

Kolmapäeval pidin minema emaga kaasa "peole" kuhu ma ei jõudnudki, sest läksin varem Meri, Oscari ja ta vennaga kaasa. Mängisime jalkat ja mul ei tulnud ükski sõnum kohale, sest telefon oli kogemata lennureziimi peal.

Neljapäeval läksin ka emaga kaasa aga olin Clemensi ja Virginijaga koos. Hiljem oli ikka palju suurem seltskond, millest arenes edasi väike peo moodi asi. Aja pikku käis sealt läbi ikka palju inimesi. Mina läksin umbes kaheteist aeg koos Meri, ning ta poisi ja ta poisi sõpradega edasi. Käisime korra Matiases, sest nad tahtsid alkoholi. Pidid mu koju tooma aga nad ei toonud, või noh Oscar keeldus mind koju toomast. Sain jälle uusi sõpru sellega. Kõige imelikum asi mida nad siin teevad on see, et nad joovad viskit veega.

Reedel ei teinud ma mitte midagi. Päeval käisid mõned sõbrad külas korras ja õhtul käisime tlayudasid söömas.

Laupäeva hommik hakkas sellega, et mind lauldi kell pool seitse üles, sest ema ja isa pidid tööle minema. Kõik soovisid õnne ja läksid tagasi magama, kõik peale minu. Mul lihtsalt ei tulnud siis enam und. Selle asemel tulin alla korrusele ja skaipisin perega. Skaipisime lihtsalt kaks ja pool tundi. Ise nagu midagi ei rääkinudki aga ära ei saanud ka lõpetada. Umbes kolme aeg läksime Lagunasesse peole jälle. Ema ütles, et tuleme koju umbes pool kaheks aga ma ei olnud nõus, sest mul oli vaja pesus käia ja ennast õhtuks korda teha, sest noh ma ju teadsin, et mulle tehakse üllatus pidu. See ei õnnestunud küll kõige paremini aga ma olin ikkagi väga väga õnnelik, et kõik tulid. Hiljem istusime õues ja enamus olid ära läinud juba. Mingi hetk küsiti mult kas võib veel inimesi tulla ja kui ma korra toas käisin ja tagasi õue läksin, oli lihtsalt mega palju rahvast seal, uskumatu. Mõnda ma teadsin ennem ka juba. Muidugi sain jälle palju uusi tuttavaid. Koju jõudsin hommikul kell viis umbes.

Magasin neli tundi ja mul oli uni läinud. Eile ehk pühapäeval ma sain aru, et me ei lähe Juchitani, sest kell oli palju juba. Võtsin arvuti ka lahti ja mul oli kindel plaan blogi kirjutada. Aga noh umbes kell üks otsustati, et ikkagi lähme. Koju jõudsime kümne aeg.

Täna ma pesin hommiku poole pesu. Nüüd ootan Conchist, et ta aitaks mul ühte lehte täita homseks. Ja arvatavasti lähen varakult magama, sest homme hommikul on mega varakult äratus ja kell neli hakkame juba minema Pinotepa poole.

Tahtsin seda ka öelda, et ma veendusin jälle, et enne ei tasu mingeid otsuseid teha kui sa ei ole inimesega ise kokkupuutunud. Ehk siiani rääkisid kõik, et üks üli tore ja sõbralik poiss on kõike muud kui seda.

Musid- kallid Eestisse.

Karmel